segunda-feira, 20 de agosto de 2012

KONSTITUISON (Artigu 1-20)


                       KONSTITUISON DI KABUVERDI, NA LÍNGUA DI TÉRA - St

Na ánbitu di Kursu di Kriolístika y Língua Kabuverdianu, N inisia dizafiu di da disiplina di “Traduson Tékniku y Sientífiku”, na sigimentu di “Tékinikas y Metodolojias di Traduson”, ministradu pa un spesialilista ki ben di Canárias, Prof. Maria Victoria Domínguez Rodríguez.
Na es spiriénsa, N da kónta di difikuldadi di traduzi y N lenbra di kel frazi ki ta fla “traduttore, traditore”. Entritantu, N atxa es dizafiu un trabadju kontajianti y el pintxa-m pa un nobu dizafiu di da “Traduson y Tékinikas di Spreson di Kriolu”na kursu di jornalismu di Uni-CV.
Ku es dôs spiriénsia, da-m gana di entra na un nobu dizafiu: Traduson di Konstituison di Kabuverdi na língua di Téra. N sabe ma é ka taréfa faxi, mas algen ten ki da purmeru pasu. Pur isu, N disidi, através di Facebook, da más un próva di sidadania linguístiku. Sima António d’Paula Brito, na 188, fla na si trabadju fundador di nos gramátika (“Apontamentos para a Gramática do Crioulo que se Fala na Ilha de Santiago de Cabo Verde”), “nhos menda éru ki nhos atxa, nhos lima falta ki nhos enkontra, mas nhos menda y nhos lima ku ku justisa y ku razon” (adaptason na ALUPEC).
Na post sigintis, N ta komesa traduson di  Testu di Revizon Konstitusional di 2010, di  Preánbulu ti artigu 295o.

Konstituison di Repúblika di Kabuverdi (KRKV), na Língua di Téra
PREÁNBULU 
Proklamason di Indipendénsia Nasional é un di kes momentu más altu di Stória di Nason Kabuverdianu. El é promotor (fator) d’identidadi y di reanimason di nos kondison di povu, un povu dipendenti di subi ku dixi di kaprixus di distinu,  mas ku firmi speransa di kria  na nos Téra kondisons  di un vida dignu pa tudu algen. Indipendénsia  pirmiti, inda, ki Kabuverdi pasa pa ménbru, ku tudu direitu, di kumunidadi internasional.
Entritantu, afirmason di Stadu indipendenti  ka kontisi omésmu ténpu ku inplantason di rijimi di demokrasia pluralista, dja ki organizason di puder pulítiku staba ku raís finkadu na filozofia y prinsípius ki ta karateriza rijimis di partidu úniku.
Azágua di puder, na kuadru di es mudelu, mostra, di manera jeral, nisisidadi di introduzi alterasons profundu na organizason di vida pulítiku y sosial di Stadu, na tudu kau undi es rijimi inplantadu. Ideias nobu lastra na mundu y provoka kéda di struturas  y konsepsons ki ta parseba ma staba ku raís finkadu y, di es manera, orientason di akontisimentus pulítiku di mundu muda. Na Kabuverdi,  anunsiadu abertura pulítiku na 1990 ku kriason di kondisons institusional nisisáriu pa  purmeru(s) eleison lejislativu y prizidensial, na un kuadru di konkorénsia pulítiku.
Foi di es manera ki, na data di 28 di Seténbru, Asenbleia Nasional Popular prova Lei Konstitusional no 2/III/90 ki  ravoga artigu 4o di Konstituison,  institusionaliza prinsípiu di pluralismu y inplanta un nobu mudélu di rijimi pulítiku.
Es Lei,  kriadu pa sirbi di instrumentu pa viabilizason di eleisons demokrátiku y pa tranzison pa un nobu mudélu di organizason di vida pulítiku y sosial di país,  el ka dexa, entritantu di institui  un sistéma diferenti di guvérnu y un otu fórma di di izersísiu di vótu,  na véspra di eleisons pa un nobu asenbleia lejislativu.
Foi na es kuadru ki realiza purmerus eleison lejislativu, na Janeru di 1991, sigidu, na Febreru, pa eleisons prizidensial. Un partisipason spresivu di populasons na es eleisons dimonstra, klaramenti, opson di país na sentidu di mudansa di rijimi pulítiku.
Entritantu,  kel kontestu stóriku partikular undi, através di di revizon parsial di Konstituison, rekonhisidu ma partidus é prinsipais instrumentu di formason di vontadi pulítiku pa guvernason,  fase ki demokrasia pluralista kontínua ta konvive ku régras y prinsípius própriu di rijimi antirior.
Apezar di realidadi sosial y pulítiku ki sa ta viveda,  país staba na un prusésu di transformason rápidu y profundu, asumidu pa un parti di populason y pa forsas pulítiku ki komesa  ta surji  di valoris ki ta karateriza un Stadu di Direitu  Demokrátiku y ki, pa  si kontiudu, ta konfiguraba dja un mudélu  material ki inda ka staba na testu di Konstituison.
Anpôs, es prezenti Lei Konstitusional krê dota país di un kuadru normativu  ki ta bale, non partikularmenti pa armonia ki ta atxadu na testu,  mas pa kel nobu mudélu instituídu. Opson pa un Konstituison di prinsípius struturanti di demokrasia pluralista, si nu dexa di fóra opsons konjuntural di guvernason,  el ta pirmiti  stabilidadi nisisáriu pa un país  di fraku rekursus y altenánsia  pulítiku sen ajitason.
Ku asunson di tudu prinsípiu di soberania popular, es testu li di Konstituison ta konsagra un Stadu di Direitu Demokrátiku,  ku un grandi katálogu di direitus, liberdadis y garantias di sidadãus,  konseson di dignidadi di pesoa umanu komu un valor abisolutu  ki sta pa riba di própriu Stadu. El ta konsagra inda un sistéma di guvérnu ku ekilíbriu di puderis entri divérsus órgãus di soberania, un puder judisial fórti y indipendenti, un puder lokal ki titularis di ses órgãus  é eleitu pa pa kumunidadis y é responsabilizadu dianti di es mesmu kumunidadi. El ta difende un Adiministrason Públiku ki ta sirbi sidadãus y ki é pensadu  (concebido) pa ser instrumentu di dizenvolvimentu y un sistéma di di garantia di diféza di Konstituison ki ten karaterístikas di un rijimi di demokrasia pluralista.
Di es manera, es  Lei Konstitusional ta ben, formalmenti, korporiza kes profundu madansa pulítiku  realizadu na país y kria kondisons institusional pa izersísiu di puder y di sidadania, nun klima di liberdadi, di pas y di justisa ki é fundamentu di tudu dizenvolvimentu ikunómiku, sosial y kultural di Kabuverdi.
PARTI I
Prinsípius Fundamental
Titlu I
Sobri Repúblika
Artigu 1º
(Repúblika di Kabuverdi)
1. Kabu Verdi é u Repúblika soberanu, unitáriu y demokrátiku, ki ta garanti ruspeu pa dignidadi di pesoa umanu y ta rakonhise inviolabilidadi i inalienabilidadi di direitus umanu komu fundamentu di tudu kumunidadi umanu, di pas y di justisa
2. Repúblika di Kabuverdi ta rakonhise igualdadi di tudu sidadon dianti di lei, sen distrinsa di oríjen sosial ô situason ikunómiku, rasa, séksu, relijion, konviksons pulítiku ô idiolójiku y kondosns sosial; el ta garanti isersísiu interu di liberdadis fundamental pa tudu sidadon.
3. Repúblika di Kabuverdi sta finkadu na vontadi di popvu y el ten pa obijetivu fundamental realizason di demokrasia ikunómiku, pulítiku, sosial, kultural y, inda, konstruson di un sosiedadi livri, justu y solidáriu.
4. Repúblika di Kabuverdi ta kria, prugresivamenti, kondisons indispensável pa kaba ku tudu obustaklu ki pode inpidi  dizenvolvimentu konplétu di pesoa umanu y limita igualdadi di sidadãus y ses partisipason efetivu na organizason pulítiku, ikunómiku, sosial y kultural di Stadu y di sosiedadi kabuverdianu.

Artigu 2º
( Stadu di Direitu Demokrátiku)
1. Repúblika di Kabuverdi ta organiza  en Stadu di direitu demokrátiku, ku pé finkadu na prinsípius di soberania popular, na pluralismu di spreson y di organizason pulítiku y demokrátiku, na ruspetu pa direitus y liberdadis fundamental.
2. Repúblika di Kabuverdi  ta rakonhise y ta ruspeta, na organizason di puder pulítiku, naturéza unitáriu di Stadu, fórma republikanu di guvérnu, demokrasia pluralista, separason y indipendénsia di puderis, siparason entri Igreja y Stadu, indipendénsia di tribunais, izisténsia y autonomia di puder lokal y  disentralizason demokrátiku di Adiministrason Públiku.

Artigu 3º
( Soberania y konstitusionalidadi)
1. Soberania ta pertense povu, ki ta izerse-l pa fórmas y na manera ki sta previstu na Konstituison.
2. Stadu ta dipende di Konstituison,  el ta fundamenta na legalidadi demokrátiku, el debe ruspeta y fase tudu pa leis ruspetadu.
3. Leis y tudu atu di Stadu, di puder lokal y di tudu entidadi públiku, en jeral, sô ta ser válidu si es sta di akordu ku Konstituison.

Artigu 4º
( Izersísiu di puder pulítiku)
1. Povu ta izerse puder pulítiku através di referendu, di sufrájiu y tudu kes otu fórma konstitusionalmenti stabilisidu.
2.  Titularis di órgãus di puder pulítiku ta dizignadu pa sufrájiu;  es pode ser dizignadu, tanbe, pa raprizentantis di povu ô pa fórma konstitusional legalmenti stabilisidu.

Artigu 5º
(Sidadania)
1. É sidadon kabuverdianu tudu kenha ki, pa lei ô pa konvenson internasional, ta goza di es direitu.
2. Stadu pode asina tratadus ki ta rakonhise duplu sidadania.
3. Kabuverdianus pode adikiri nasionalidadi di un otu país sen perde si nasionalidadi di oríjen.
4. Lei ta regula akizison, pérda y reakizison di nasionalidadi,  komu inda si rejistu y próva.

Artigu 6º
(Tiritóriu)
1. Tiritóriu di Repúblika di Kabuverdi é formadu pa:
a)       Ilhas di Santanton, S.Visenti, Santa Luzia, S.Nikolau, Sal, Boavista, Maiu, Santiagu, Fogu, Brava y pa alguns Djeu  ki, storikamenti, ta fase parti di arkipélagu di Kabuverdi;
b)       Agu di intirior, agu arkipelájiku y mar teritorial difinidus pa lei, komu inda ruspetivus leitu y subsólus;
c)       Spasus aériu ki ta fika pa riba di spasus jeográfiku refiridus na alínias antirior.
2. Na si zóna kontigu (pegadu ku el), na zóna ikonómiku skluzivu di tiritóriu y na platafórma kontinental, difinidus na lei, Stadu di Kabuverdi ten direitu di soberania na matéria di konservason, splorason y aproveitamentu di rekursus natural, vivus ô nãu vivus, y el ta izersi jurisdison en konformidadi ku direitu intérnu y ku nórmas di direitu internasional.
3. Ninhun parti di tiritóriu nasional ô di direitus di soberania ki Stadu ta izersi sobri es mesmu tiritóriu pode ser alienadu pa Stadu.

         Artigu 7º
             (Taréfas di Stadu)
        Taréfas fundamental di Stadu:
a)     Difende indipendénsia, garanti unidadi, prezerva, valoriza y promove identidadi di nasãu kabuverdianu, y favorese kriason di kondisons sosial, kulturais, ikunómikus y pulítikus nisisáriu.
b)     Garanti ruspetu pa direitus umanu y sugura plénu izersísiu di direitus y liberdadis fundamental pa tudu sidadon;
c)     Garanti ruspetu pa fórma republikanu di guvérnu y pa prinsípius di Stadu di Direitu Demokrátiku;
d)     Garanti demokrasia pulítiku y partisipason demokrátiku di sidadãus na organizason di puder pulítiku y na tudu kes otu aspétu di vida pulítiku y sosial nasional;
e)     Promove ben-star y kualidadi di vida di povu kabuverdianu, partikularmenti di kes más póbri, y konbate, prugresivamenti, prubémas di naturéza ikunómiku, sosial, kultural y pulítiku ki ta inpidi un real igualdadi di oportunidadis entri sidadãus, spesialmenti kes kauzas di diskriminason di mudjer na família y na sosiedadi;
f)       Promove solidariedadi sosial, organizasãu autónomu di sosiedadi sivil, méritu, inisiativa y kriatividadi individual;

       g) Apoia Kumunidadi Kabuverdianu spadjadu na mundu y promove na meiu di es prezervason y dizenvolvimentu di kultura kabuverdianu;

       h) Fomenta y promove idukason, invistigason sientífiku y teknolójiku, kunhisimentu y             utilizason di teknolojias nobu, y inda dizenvolvimentu kultural di sosiedadi             kabuverdianu;

       i)   Prezerva, valoriza y promove língua matérnu y kultura kabuverdianu;

       j) Kria, prugresivamenti, kondisons nisisáriu pa transformason y modernizason di                  struturas ikunómiku y sosial di manera a bira ifetivu direitus ikunómiku, sosial y            kultural di sidadãus;

k) Proteje paizájen, naturéza, rakursus natural y meiu anbienti, komu inda patrimóniu      stóriku-kultural y artístiku nasional;

l)  Garanti pa stranjerus ki ta vive permanenti ô transitoriamenti en Kabuverdi, ô ki sta      en tránsitu na tiritóriu nasional, un tratamentu konpatível ku nórmas internasional      relasionadu ku direitus umanu y izersísiu di direitus ki ka sta konstitusional ô      legalmenti rezervadus a sidadãus kabuverdianu.



A rtigu 8º
(Sínbulus nasional)

1)     Bandera, Inu y Armas Nasional é sínbulus di Repúblika di Kabuverdi y di soberania nasional.

2)     Bandera Nasional é konstituídu  pa sinku retángulu dispostu na sentidu di konprimrentu, un pa riba di otu (sobripostu).

a)     Retángulu supirior y infirior ten kor azul, kel supirior ta okupa un superfisi igual a metadi di Bandera y infirior ta okupa un kuartu;
b)     Pa sipara kes dôs retángulu azul, ta izisti três faixa, kada un ku un superfisi igual a un duodésimu di ária di Bandera;

c)     Faixas pegadu (adjacentes) ku retángulus azul ten  kor branku y kel ki ta fika entri kes dôs faixa branku ten di kor burmedju;

d)     Pa riba di kes sinku retángulu, dés stréla amarélu di sinku pónta, ku vértisi supirior na puzison di novénta grau, ta forma un sírkulu ku séntru situadu na interseson di mediana di sugundu kuartu vertikal (di bandera) kontadu di skérda, ku mediana di sugundu kuartu orizontal, kontadu di parti di baxu. Stréla más pértu di es  bordu sta inskritu na un sirkunferénsia invizível y ki si séntru ta fika pa riba di mediana di faixa azul infirior. (verificar)



3. Inu Nasional ten nómi di Kántiku di Liberdadi y si létra y múzika ta ben publikadu y aneksadu     na prezenti Konstituison y es ta fase parti integranti di el.

4. Armas di Repúblika di Kabuverdi ta rafliti un konpozison “radial” ki ta aprizenta, di séntru pa     perifeia, sigintis ilimentu:

a)     Un retángulu ekuiláteru di kor azul y pa riba di el ta ben un “facho” di kor branku;

b)     Un sirkunferénsia ta limita spasu undi sta inskritu, di ángulu skerdu ti ángulu direitu di triángulu, palavras “REPÚBLIKA DI KABUVERDI”;

c)     Três linhas di kor azul, en paralélu ku bazi di trángulu, es é limitadu pa purmeru sirkunferénsia;

d)     Un sugundu sirkonferénsia;

e)     Un prumu di kor amarélu, alinhadu ku vértisi di triángulu ekiláteru, kolokadu riba di kes dôs sirkunferénsia na parti supirior;

f)       Três argóla di kor amarélu ta okupa bazi di sirkunferénsia, ku dôs ramu di palmera di kor verdi y dés stréla amarélu ku sinku pónta y kolokadus simetrikamenti na dôs grupu di sinku.



Artigu 9º
(Línguas Ofisial)
1.      Purtugês é língua ofisial.
2.      Stadu ta promove kondisons pa ofisializason di língua matérnu kabuverdianu, onbru-onbru ku purtugês.
3.      Tudu sidadãu nasional ten dever di konxe línguas ofisial y direitu di uza-s.

Artigu 10º
(Kapital di Repúblika)
1.       Kapital di Repúblika di Kabuverdi é Sidadi di Praia, na ilha di Santiagu.
2.      Kapital di Repúblika ta goza di statutu adiministrativu spesial, di akordu ku lei.

TITLU II
RELASONS INTERNASIONAL Y DIREITU INTERNASIONAL
Artigu 11º
(Relasons Intewrnasional)
1.      Stadu di Kabuverdi ta sigi, na relasons internasional, prinsípius di indipendénsia nasional, di ruspetu  pa direitus internasional y pa direitus umanu, di igualdadi entri Stadus, di nãu injerénsia na asuntus intérnu di otus Stadu,  di rasiprosidadi di vantájens, di koperason ku tudu otus povu y di  ko-izisténsia pasífiku.
2.        Stadu di Kabuverdi ta difende direitu di  autonomizason y di indipendénsia di tudu povu, el ta apoia luta di tudu povu kóntra kualker fórma di dominason ô di opreson pulítiku ô militar y el ta partisipa na konbati internasional kóntra terorismu y kriminalidadi organizadu transnasional.
3.      Stadu di Kabuverdi ta difende abolison di tudu fórma di duminason, opreson y agreson,  dizarmamentu y  soluson pasífiku di konflitus, y inda kriason di un ónden internasional justu y kapás di garanti pas y amizadi entri tudu povu.
4.       Stadu di Kabuverdi ta rakuza instalason di bazis militar stranjerus na si tiritóriu.
5.      Stadu di Kabuverdi ta presta pa Organizason Internasional, numiadamenti Organizasons di Nasons Unidu y Unidadi Afrikanu, kolaborason nisisáriu pa rezoluson pasífiku di konflitus y pa garanti pas y justisa internasionais, y inda ruspetu pa direitus umanu, pa liberdadis fundamental y el ta apôia tudu sforsu di komunidadi internasional ki ta prokura garanti ruspetu pa prinsípius konsagradu na Karta di Nasons Unidu.
6.      Stadu di Kabuverdi ta manti lasus spesial di amizadi y koperason ku paízis di língua ofisial purtugês y ku paízis di akolhimentu di migrantis kabuverdianu.
7.       Stadu di Kabuverdi  ta npenha na raforsu di identidadi, di unidadi y di integrason afrikanu y fortalisimentu di asons di koperason pa dizenvolvimentu, pa demokrasia, pa prugrésu y pa ben-star di tudu povu, pa ruspetu pa direitus umanu, pa pas y justisa.
8.      Stadu di Kabuverdi pode, pa realizason di un justisa internasional ki ta promove ruspetu pa direitus umanu y di tudu povu, seta jurisdison di Tribunal Penal Internasional, na kondisons di konplementaridadi y di otus determinason  konsagradu na Statutus di Roma.

Artigu 12º
(Akolhimentu di tratadus y akordus na órden jurídiku intérnu)
1.      Direitu internasional jeral ô kumun ta fase parti integranti di órden jurídiku kabuverdianu.
2.      Tratadus y akordus internasional ki aprovadu ô ratifikadu konfórmi nórmas stabilisidu, ta vigora na órden jurídiku kabuverdianu dipôs di si publikason na Bulitin Ofisial y  di el komesa ta vigora na órden jurídiku internasional y  óki es ta vinkula, na nível internasional, Stadu di Kabuverdi.
3.       Atus jurídiku  ki ta ben di órgãus konpitenti di  organizasons supranasional, undi Kabuverdi sta prezenti, es ta vigora diretamenti na órden júrídiku intérnu ,  désdi ki es atus jurídikus sta stabilisidu na konvensons konstitutivu  di tudu dôs parti.
4.      Nórmas y prinsípius di direitu internasional jeral ô kumun, y di di direitu internasional konvensional, validamenti aprovadu ô ratifikadu, ta ten prevalénsia, dipôs di si entrada en vigor na órden jurídiku internasional intérnu, riba tudu kes otus atu lejislativus y normativus intérnu, ku valor infrakonstitusional.

Artigu 13º
( Adezon ô disvinkulason di  di tratadus ô akordus internasional)

  1. Adezon di Stadu di Kabuverdi na kualker tratadu ô akordu internasional debe sta, antisipadamenti, aprovadu pa órgãu konstitusionalmenti konpitenti pa kel efeitu.
  2. Vijénsia di tratadus ô akordus internasional ta finda di kumun akordu, pa denúnsia ô “resésu” (paralizason di órgãus konpitenti), renúnsia ô  kualker otu kauza permitidu internasionalmenti,  ku exseson di kadusidadi, ta sigi prosésu previstu pa si aprovason.

Arigu 14º
( Akordus na fórma sinplifikadu)
Akordus na fórma sinplifikadu, ki ka meste ratifikason,  ta aprovadu pa Govérnu, mas es ta trata apénas di matérias  ki ta fase parti di konpiténsia adiministrativu di  es órgãu.




PARTE II
DIREITUS Y DEVERIS FUNDAMENTAL
TÍTULU I
Artigu 15º
(Rakonhisimentu di inviolabilidadi di direitus, liberdadis y garantias)
  1. Stadu ta rakonhise ma é inviolável direitus y liberdadis konsagradu na Konstituison y el ta da garantia di si proteson.
  2. Tudu autoridadi públiku ten dever di ruspeta y di garanti izersísiu livri di direitus y di liberdadis  y kunpri deveris konstitusional ô legais.

Artigu 16º
(Rasponsabilidadi di entidadis públiku)
  1. Stadu y otus entidadi públiku é, sivilmenti, rasponsável pa asons ô omisons di si ajentis, pratikadu  na izersísiu di funsons públiku ô  trokadu es mésmus funson, y ki di kualker fórma  viola direitus, liberdadis y garantias, ku prujuís pa titular di es direitus ô pa otus algen (pa tirserus).
  2. Ajentis di Stadu y di otus entidadi públiku é, di akordu ku lei, rasponsáveis kriminalmenti y disiplinarmenti pa asons ô omisons  ki razulta di violason di direitus, liberdadis y garantias.
Artigu 17º
( Ánbitu y sentidu di direitus, liberdadis y garantias)
  1. Leis ô konvensons internasional pode konsagra direitus, liberdadis y garantias ki ka sta previstu na Konstituison.
  2. Stenson y konteúdu esensial di nórmas konstitusional relasionadu ku direitus, liberdadis y garantias ka pode ser restrinjidu  pa manera di interpretason.
  3. Nórmas konstitusional y legal relasionadu ku direitus fundamental debe ser interpretadu y integradu en armonia ku Diklarason Universal di Direitus Umanu.
  4.  Sô na kazus spresamenti previstu na Konstituison lei pode restrinji direitus, liberdadis y garantias.
  5.  Leis ki ta limita direitus, liberdadis y garantias debe ten, obrigatoriamenti, un karáter jeral y abistratu, es ka debe ten efetus retroativu, es ka pode diminui stenson y konteúdu esensial di nórmas konstitusional y es debe limita na u-ki é nisisáriu pa salvaguarda di otus direitu konstitusional protejidu.
Artigu 18º
(Forsa jurídiku)
Nórmas konstitusional ralasionadu ku direitus, liberdadis y garantias ta vinkula tudu entidadi públiku y privadu y es é diretamenti aplikável.
Artigu 19º
(Direitu di razisténsia)
Konstituison ta rakonhise ma tudu sidadon ten direitu di ka obadise kualker órden ki ta ofende si direitus, liberdadis y garantias y inda direitu di  di razisti pa forsa kualker agreson ilísitu,  óki é ka pusível rakóre pa autoridadi públiku.

Artigu 20º
(Tutéla di direitus liberdadis y garantias)
1. Pa tudu algen ta rakonhisidu direitu di rakere pa  Tribunal Konstitusional, através di rakursu di “anparu”, tutéla di si direitus, liberdadis y garantias fundamental, knstitusionalmenti rakonhisidus, di akordu ku lei y ku obiservánsia  di nórma konsagradu na alínias siginti:
a)     Rakursu di “anparu” uzadu kóntra atus ô omisons di puderis públiku y ki ta bai kóntra direitus, liberdadis y garantias fundamental, dipôs di sta sgotadu  tudu via di di rakursu ordináriu;
b)     Rakursu di “anparu” pode ser rakeredu ku sinplis pitison, el ten karáter urjenti y si prosesamentu debe sta baziadu  na prinsípiu di “sumaridadi”.
2. Pa tudu algen ta rakonhisidu direitu di iziji, di akordu ku lei, indiminizason pa prujuís kauzadu  na violason di direitus, liberdadis y garantias.

1 comentário:

  1. Comentário de Lutinha Mendes no facebook de 20.08.2012: "creolo bem escrito sabe propi parabens."

    Resosta de Manuel Veig: Obrigadu, Lutinha. Nos língua é bunitu. Povu ki kria-l é un artista. Skrita di nos kriolu debe sta kazadu ku si beléza y si siénsia. Skrita ki N ta uza ten un siénsia, ten un sistéma. Studiózus ta ben splisita, un dia y midjór ki mi, es siénsia y es sistéma.

    ResponderEliminar