sábado, 13 de fevereiro de 2021

AGU NHA RUBERA

(Katikati pa Gran Bira Spiga)


1982

         N prende fase azágua ku agu  nha rubera

         Ku txuba korenti ô ku anu kansadu

         N ka dizisti, N símia, N planta, N fase kodjéta

Ku txeu ô ku poku agu, N labra txon, so manenti

É si ki nase Diskrison Stutural di Língua Kabuverdiianu

Un spiriénsa di ensinu di kriolu na EFPES désdi 1980

 

Foi un katikati, na Sul, na txon di Santigu ku Fogu

N baskudja na Nórti, tanbe, na  Santanton ku Sanbisenti

Pa tenta mostra ma kada un ku si partikularidadis

Mas ma unidadi linguístiku, na esensial, é kelmê.

 

1987

Nisisidadi di prova ma kriolu pode veikula siénsia y kultura

Pintxa-m pa aventura di Odju d’Agu, fututú na kriolu

El é purmeru romansi paridu, ku dór di partu y alegria di nasimenu.

Na el, ta spedja róstu di nos povu y di nos kultura

Na kanpu, na sidadi y téra-lonji, ónti y oxi, bisós y prentxéntxa

Sen konpléksu nen ngúnia ku otus língua di sivilizason.

 

1994

         Safra di azágua dja staba avansadu, ku jornadas txeu, ka poku

         Na txon di língua, na kanpu di kultura y literatua.

Di tudu es djuntamon  nase A Simentera jeradu y paridu na purtugês

Dja ki editor rakuza párti di simentera fasedu y kultivadu na kriolu.

1995

         Ku formason na linguístika

Ku konhisimentu di lokutor nativu

Obrigason éra skrebe un studu gramatical. Foi si ki nase

O Crioulo de Cabo Verde – Introdução à Gramática.

 

1997

Un fómi dismididu di murgudja na stória di nha povu

         Obriga-m diskubri kaminhu sen ratornu di skravatura

         Tirsidjadura, sen igual, di kes purmeru skravus ki trazedu

         Tudu transformason ki kontise, na dór y na margura,

         Ti Óra Grandi di 5 di Julhu di 1975, Dia di Indipendénsia

         Dia ki komesa un nobu stória y un nobu azágua

Dia ki nos povu kridita ma si luta ka foi pursí.

Diário das Ilhas ta tistimunha es kaminhu di dór y di amargura

 

2000

         Frutu d’un sforsu y d’un diterminason, tamanhu sima mar

         N konsigi, na 1988, difende un tézi di dotoramentu.

Foi na Universidadi fransês di Aix-en-Provence

Ku distinson di Très Honnorable.

Le Créole du Cap-Vert:

Etude Grammaticale Descriptive et Contrastive

Kaba pa ser editadu, na ano di 2000.

 

2002

         Un konpatrióta amigu ki  lé nha … Introdução à Gramática

         El konsedja-m: na fazi ki nu sta, é un José-Maria Relvas ki nu meste.

         N alma tuntunhi, N djobe riba, N djobe baxu, N dissidi obi konsedju.

         É si ki nase O Caboverdiano em 45 Lições

         El é ka kópia di José-Maria Relvas, mas e ta imita-l na stilu:

         Sinplis y konsizu, txaskan u-ki é pertinenti y fundamental

 

2004

         Dra. Auzenda Silva, Prizidenti di Bibliotéka Nasional

         Motiva-m entra na un konkursu pa partisipantis di PALOP

N ka kreba, mas ku si insisténsia, N rasponde ma  sin.

Foi si ki N konkista purmeru lugar, ku A Construção do Bilinguismo

         Foi nha purmeru prémiu literáriu. Na el N skrebe:

Ninguém pode ignorar que tanto a língua portuguesa como a caboverdiana, embora de formas diferentes, corporizam a nossa história, enformam a nossa cultura e moldam o nosso estar no mundo. A afirmação e a valorização dessas duas línguas, mas do que um dever cívico, é uma exigência cultural e uma necessidade ambiental”.

 

2011

         Dipôs  di skrebe romansi y gramátika, na kriolu y sobri kirolu,

Txiga bes di pensa na disionáriu, mi ki ka lesikógrafu.

Diandi di nisisidadi di rasgata y di rajista rikéza lesikal di kriolu

Tadju ka tinha: So ku lansa na kel aventura la, éra ramedi.

Foi si ki surji Dicionário Caboverdiano-Português, na 2011

 

2016

         Si ku A Sementeira nu publika rafleksons di dékada di 1980

         Ku A Palavra e o Verbo nu ta da kónta di kes di dékada di 2000

Sénpri na txon di língua, kultura y literatura, nha laboratóriu di kriason

 

 

2019 a

Nha sina é ka so studa ku skreba. N gosta, tanbe, di pensa futuru

Inspiradu na profesias di Nhu Naxu, ki ta profetizaba “ali-ben-ténpu”,

N organiza nha pensamentu y vizon di futuru, pa Kabuverdi y pa Mundu

Na Profecias do Ali-Ben-Ténpu, N dexa un konsedju d’amigu:

Ken ki kre y pode, pa kridita: basta si kultura ô ralijon pirmiti-l;

Basta si konhisimentu, étika di vida y konduta moral ka inpidi-l.

 

2019 b

         Désdi 1979, na Kulókiu di Mindelu, N fika k’un bitxinhu tras d'orédja

         Komunikason di Rosine Santus sobri matrís afrikanu di Kriolu

         Dexa-m kuriozu. Di la pa frenti, N ba ta ozerba na nha bera

N ba ta kodje midju, gran pa gran, y spiga ba ta ganha fórma.

É si ki, na 2019, 40 anu dipôs, razistenti y razilienti

Nase Formação do Crioulo-Matrizes Originárias

Na forsa di agu ki N bebe na ken ki konxe alguns língua afrikanu:

Rosine Santos, Jürgen Lang, Marlyse Baptista, Nicolas Quint …

 

2020

         Na Akademia Kabuverdianu di Létra nha Patronu é Kabral

         Kel-li motiva-m studa-l pa midjór konxe y valoriza si legadu

         Trokadu rakonhisimentu ki N ten di otus imortais, na Akademia,

         N disidi skrebe y publika Letras que Imortalizam di:

José Evaristo d’Almeida, José Lopes, Jorge Barbosa y Manuel Lopes,

Di  Luís Romano, Teixeira de Sousa y Amílcar Cabral

Di Arménio Vieira, Corsino Fortes y David Hopffer Almada

Sen skese di jerason más nobu:

Kaká Barboza, Daniel Spínola, Carlos Araújo, Mana Guta y otus …

 

Na azágua di djuntamon

 

Djuntu ku otus labrador, N txiga di Kordena óbras sima:

Atas di Purmeru Kolókiu Linguístiku di 1979

Cabo Verde – Insularidade e Literatura / Cap-Vert: Insularié et Litérature

Legado de Amílcar Cabral na Memória do Tempo (inda na gavéta)

 

PS: Fonti inda ka seka. Pur isu, simentera inda ka kaba.

Más nobidadi pode ben ten, óki speransa bira kor di fodjada.

 

Manuel Veiga, Fevereiro de 2021 

 


 

 

Sem comentários:

Enviar um comentário