sexta-feira, 22 de setembro de 2017

PÁS Y SUGURANSA


Notísias ba ta txiga foradu, un riba di otu.
Na televizons y na jornais; na rádius y na redis sosial; na reunions y na enkontrus informal, asuntu éra kel-mê: géras, invazons, atentadus, asaltus, robus, asasinatus, tiroteius, pankadaria, tremor di téra, furakons, erupsons vukániku, inundasons, inséndius, grévis, manifestasons…
Na Nasons Unidu, dibati más frekuenti éra sobri rastabilisimentu di pás y di suguransa, na mundu interu.
Enkuntu na paízis subdizenvolvidu prubléma fundamental é luta kóntra fómi, kóntra mizéria, kóntra insalubridadi, kóntra epidemia, kóntra analfabetismu, kóntra korupson y abuzu di puder…, na paízis dizenvolvidu ajénda éra otu: akizison y komersializason di material béliku; invistimentu na indústria di géra; spionájen di segredus militris y ikunómikus di paízis adiversáriu ô konkorentis; splorason di matérias prima y di rakursus umanu di paízis subdizenvolvidus ô ki sta na via di dizenvolvimentu…
Konsekuénsia di tudu kel-la: pániku jeneraliza; teror multiplika; medu spadja; suguransa frajiliza; pás y soségu bira kada bês más skasu, kada bês más nikilétu.

Kusas meste muda. Ali Ben ténpu, preokupadu ku situason di inseguransa jeneralizadu, el komesa ta viaja na ténpu y na azas di si pensamentu, y mudansa komesa ta ten.

Na mar di kanal: tudu “thugs” y kriminozus entra na séntrus di rakuperason undi es prende ruspeta propriedadi privadu y kultiva virtudis di umanismu. Kadeias transforma na ofisinas di formason profisional, di kriatividadi y di produtividadi. Óndas di diportason di Mérka kaba pamodi krimi y nunbru di indukumentadus raduzi, kuazi na nada. Enprendedorismu transforma na un bandera y enpregu omenta sponensialmenti. Idukason pa sidadania y pa dizenvolvimentu transforma na un dizígniu nasional pa famílias, puderis públiku, instituisons di ensinu, asosiasons, igrejas, partidus pulítiku y grupus profisional. Kultura di étika, di umanismu, di deontolojia profisional y vivensial transforma na un prugrama di vida. Pás y sugurança komesa ta reina na família, na skóla, na trabadju, na lazer, na konvívius, na paseius, na féstas, na kanpanhas y pleitus eleitoral, na vida y na labuta di tudu dia.
Na aldeia global: invistimentu na indústria di géra transforma na invistimentu pa dizenvolvimentu; spionájen konverte na partilha di konhisimentu y di spiriénsia; splorason individu di matéria-prima, na téra di otu algen, bira program di koperason y solidariedadi; korupson dizaparse y kultura di valoris y di étika fortifika; distribuison di rikéza pasa ta dipende di méritu, di trabadju y di invistimentu na konhisimentu; kultura di maskadjon pasa pa kultura di meresimentu; distribuison di rikéza bira más ekuitativu, más justu, más umanu, más solidáriu; violénsia kaba, pás y soségu fortifika y anplifika, na tudu lar, na tudu enprendimentu, na tudu lokal di trabadju, na tudu fórma di vive y di izisti; dizenvolvimentu umaniza, konportamentu moraliza, pás, soségu y trankuilidadi universaliza, amor y felisidadi planetariza…
Ta pensa manenti-manenti, Ali Ben Ténpu kaba pa fase un dizabafu, kel mesmu ki autor di romansi Odju d’Agu faseba dianti di si povu:
“Y si N podeba…/ Rabida téra pa diparbésa/ Transforma kurason di ómi/ Trabadja onestamenti/ Ama nha armun/ Konkista liberdadi/ Mundu ta sérba otu/ Justisa ta renaba sénpri.//
Y si N podeba…? Viaja pa mundu/ Dinúsia demagogus/ Liberta oprimidus/ Kaba ku tiranus/ Seta nasionalidadis/ Símia fratrnidadi/ Mundu ta dimira-m/ N ta sérba ravolusionáriu.//
Y si N podeba…/ Ser sima mi é/ Ruspeta diferénsa/ Valoriza nha perténsa/ Da y rasebe/ Trabadja pa pugrésu/ Pratika unidadi/ Omenta dignidadi/ Nha povu ta ruspeta-m/ Y ta kunpriba nha dever”.
Es dizabafu é di ken ki krê odja kusas ta muda. Kenha ki konprende si alkansi, ka ta spanta, tanbe, ku vizons profétiku di Ali BenTénpu.

Sem comentários:

Enviar um comentário