segunda-feira, 2 de abril de 2012

Pa un Sidadania Kapás di Lé Mundu...

PA UN SIDADANIA KAPÁS DI LÉ MUNDU
 NA LÍNGUA DI IDENTIDADI

Kantu N rasebe, na pasudu dia 6 di Marsu, un amável konviti di Prof. João Rosa, pa fase aprizentason di si livru « Diskursus Línguístiku y Realidadis na Salas di Aula...», N pensa dôs bês antis di da-l nha konsentimentu.
 Na verdadi, N staba dianti di un diléma. Di un ladu, ténpu pa lé y pa organiza ideias éra skasu, sérka di un sumana. Di otu ladu, adimirason y rekonhisimentu ki N ten pa diáspora kabuverdianu na Mérka, trokadu si grandi sforsu na prosésu di afirmason y valorizason di nos língua matérnu é tãu grandi, ki responde ma nãu sa ta parseba mi  disgetós, fóra di jeitu. N fitxa korájen, N rusponde ma sin.
Kel-li é razon pamodi, na es bóka di tardi, na Auditóriu di Reitoria, pa inisiativa di Uni-Cv y kolaborason di Mestradu na Kriolístika y Língua Kabuverdianu, N sta li, na prezénsa di autor y di es ilustri plateia, ta partilha ku nhos  rikéza di un livru ki, N ka ten dúvida, ta raprizenta un kontributu inportanti na prosésu di afirmason y valorizason di língua kabuverdianu. Na spreson di autor, es livru é, seguramenti, un kontibutu pa «un sidadania kapás di lé mundu, na língua di téra, na língua di nos identidadi».
Prefasiador di óbra, Magnífiku Reitor, Doutor António Correia e Silva, ten razon óki e ta fla: «a sociedade cabo-verdiana possui um problema linguístico, cuja não solução atrasa, senão mesmo bloqueia o seu desenvolvimento social, cultural e até político». Y kel-li pamodi nu ten un «língua di Stadu ki é purtugês y nu ten un língua di sosiedadi ki é kriolu»,  es últimu ku un prezénsa kuazi ki klandistinu na sistéma di ensinu, na adiministrason, na literatura, na komunikason sosial y na tudu situasons formal di komunikason.
Óra, si kriolu é língua di sosiedadi y di spasus di identidadi, pamodi ki el ta kontínua klandestinu, sen fasilidadi y real posibilidadi di lé mundu, na sistémas di edukason y na spasus di formalidadi?
Livru di João Rosa é un kistionamentu y un propósta di soluson relasionadu ku klandistinidadi formal di nos língua y ku direitus kultural ki própi Konstituison di Repúblika ta konfiri-l, na artigu 79º, 3, alínea f, undi sta prétu na branku, ma stadu debe «promove diféza,  valorizason y dizenvolvimentu di língua matérnu kabuverdianu y insentiva si uzu na komunikason skritu».
Antis di N entra na aprizentason di análizi di autor, N ta gostaba di ripiti un di kes dés razon pa studa kriolu ki nu aprizenta na abertura di Mestradu di Kriolístika y Língua Kabuverianu, na Novénbru di 2010. Na es abertura, N flaba ma nu debe studa kriolu, valoriza statutu di língua di sosiedadi ki dja el ten,  dizenvolve statutu di língua di Stadu ki el sa ta meste, pa el pode lé mundu konsientimenti y livrimenti,  dja ki, pa lén di el ser língua di nos identidadi, el é, igualmenti, língua di nos Nason Global. Na verdadi,Pamodi el é Língua di nos Nason Global:
·       Kabuverdi é mutu más ki «dés granzinhu di Téra».  El é un Nason Global ta «rola na mapa di mundu».

·       Na es dés ilha, «dés speransa y dés sertéza», nu prende símia kultura y kodje nos identidadi, sobritudu na língua di téra.

·       Na mapa mundi, nu prende símia fraternidadi y kodje solidariedadi: di pãu, sifrãu y funéma[1].

·       Na Fransa, nos é kriolu, mas tanbe nu ta pâpia fransês, y nos umanismu é franko-kriolu.

·       Na Portugal, nos é kriolu, mas tanbe nu ta pâpia purtugês, y nos umanismu é luzo-kriolu.

·       Na Senegal, nos é kriolu, mas tanbe nu ta pâpia wolof, y nos umanismu é senegalo-kriolu.

·       Na Olanda nos é kriolu, mas tanbe nu ta pâpia olandês, y nos umanismu é kriolo-neerlandês.

·       Na Mérka nos é kriolu, mas tanbe nu ta pâpia inglês, y nos umanismu é merkano-kriolu.

·       Na Angola, na Mosanbiki, na S.Tumé, na Giné-Bisau, nos é kriolu, mas tanbe nu ta pâpia purtugês, y nos umanismu é afro-kriolu.

·       Na Dinamaarka nos é kriolu, mas tanbe nu  ta pâpia dinamarkês, y nos umanismu é dano-kriolu.

·       Na Brazil nos é kriolu, mas tanbe nu ta pâpia brazileru, y nos umanismu é kriolo-brazileru.

·       Na Kabuverdi nu ta vive y nu ta transmiti nos identidadi, sobritudu, na kriolu, mas tanbe nu ta konvive ku purtugês, y nos umanismu é kabuverdianu, un kabuverdianu sen fronteiras di umanismu.

·       Si nu rapara dretu, na mapa mundi y na Nason Global, kriolu é sima sangi na korpu umanu, e ta alimenta tudu sélula di Nason, y é, omesmu ténpu, elementu di unidadi y di singularidadi di es mesmu Nason. Nton, ka ta fase sentidu ki kriolu ser apénas língua di sosiedadi, el meste ser, el ten  ki ser, língua tanbe di Stadu, mas  sen ndjutumentu pa otus língua di globalizason.

·       Y kel-li pamodi na mundu, nos é kabuverdianu, nu ta komunika na kriolu y na línguas di globalizason,  nos umanismu é formatadu  pa un «pensar global» ku pé finkadu  na nos téra, undi marka di Kabuverdi y di kabuverdianidadi ta sta karapatidu na tudu gramátika y sintasi di nos vivénsia.

·       Y, si «dja ka ta disdja», studa y valoriza kriolu ten ki ser un dizígniu nasional.  Un inperativu di Nason Global. Ka ten tadju. É pa ka ten própi!
Mas nos nu sabe ma kriolu, na spasu di formalidadi sta inda kuazi ki klandistinu, sima Magnifiku Reitor skrebe na prefásiu di livru, y autor João Rosa ta ben dimonstra un verdadi ki ta duê, mas ki nu ka pode nega:
«Cabo Verde, como Estado de Direito, precisa, ironcamente, partir das experências de pessoas no estrangeiro, que trabalharam intensamente durante as últimas décadas para utilisar o sistema ortográfico como meio de ensino e de aprendizagem e que obtiveram marcado êxito. Para muitas pessoas e instituições no exterior, onde o português carrega menos capital cultural dentro da matriz das relações linguísticas, o crioulo cabo-verdiano tem sido utilizado como meio de alfabetização e de desenvolvimento educativo» p. 127.
Es afirmason di João Rosa ta leba-nu pensa na «mala di emigranti» di poéta Jorge Barbosa. João Rosa pode ka traze-nu pa Téra nin oru, nin prata, nin dólar, nin euro; mas e traze-nu u-ki ten más valor ki oru y ki dólar. E traze-nu dizafiu  di prokura lé mundu na língua di nos identidadi; e traze-nu  kultura, traze-nu siénsia, e traze-nu un análizi di situason linguístika fetu na três laboratóriu inportanti di nos Téra: na Santiagu, na S.Visenti y na Brava. E traze-nu pa nu basta sedi, si nu krê, agu frésku di fonti undi e bebe, na karman y na kanéka di un Universidadi merkanu, undi el studa, undi el prende ama y adimira si Téra, si Povu y si Língua.
Na análizi di João Rosa, na kes três laboratóriu ki dipariba nu rafiri, e distingi três piríudu stóriku: un piríudu kolonial, antis di 1975; un piríudu di tranzison ki ta bai di 1975 a 1990; un  piríudu di atualidadi ki ta bai di 1990 ti gósi.
Pa análizi di kes três piríudu  la, el fase entrevistas y  inkéritus, el promove dibatis, el investiga na dokumentus di arkivu, sobritudu jornais y, inda,  el obiserva konvivénsia di kriolu ku purtugês na salas di aula na Santiagu, na S.Visenti y na Brava.
Prof. João Rosa entrevista pesoas di jerason diferenti: kes ki vive na époka y na sistéma edukativu kolonial,  ki vive na sistéma edukativu di  tranzison y ki vive y sa ta prende na sistéma edukativu di momentu atual. Entrevistadu más bédju, di époka kolonial, tinha 66 anu;  entrivistadu más bédju di époka di transison tinha 36 anu y entrevistadu más nobu tinha 18 anu. Matéria di entrevista, di dibati, di obiservason na salas di aula ô di piskiza arkivístiku, na kes três ilha ki dja nu pâpia di el, éra:  lugar ki kriolu y purtugês ta okupa na spasus di identidadi y di formalidadi; prublemátika di ofisializason di kriolu, na kontestu di variantis ki ta izisti; prezénsa di kriolu y di purtugês na salas di aula;  kriolu y purtugês komu indikdor di klasi y sínbolu di poder, na kes três laboratóriu di obiservason: Santiagu, S. Visenti, Brava.
KONKLUSONS di análizi di João Rosa:
1)   Kriolu, pa tudu banda, é língua di identidadi y di informalidadi; y purtugês é língua di formalidadi, di poder y di statutu sosial di grandésa. Na Santiagu, mesmu na aulas, pontualmenti, pofesoris ta pirmiti uzu di kriolu. Déntu di salas di aula alunus ta pâpia ku profesor na purtugês, mas entri alunus língua uzadu é senpri kriolu. Na spasus di informalidadi, sima na adiministrason, alunus ta uza purtugês pa pode ser ben atendidu. Na S.Visenti, uzu di purtugês é más alargadu, tantu na salas di aula komu na spasus di formalidadi, sima na adiministrason, na prokura di enpregu y na relason ku algen di ruspetu. Na Brava, uzu di purtugês é más restritu. Es uzu ta restrinji sobritudu na aula di purtugês. Na tudu otus spasu, di informalidadi ô di formalidadi, uzu di kriolu é natural.
2)   Relativamenti a problemátika di ofisializason di kriolu, na kontestu di variantis, investigason di João Rosa ta konklui: Pa jerason di ántis di Indipendénsia, di un fórma más spresivu,  ofisializason é un disperdísiu y mesmu un retrosésu. Y kel-li pamodi é ka pratikável ofisializa 9 variantis di kriolu. Na es partikular, João Rosa ta sita Henrique Teixeira di Sousa ki nu artigu puplikadu na Terra Nova, di Dizénbru 2004, e ta flaba ma ofisializason di kriolu ta raprizentaba: « um salto no esscuro com consequências complicadas ... Se o crioulo fosse decretado língua oficial, seria apenas um acto honoris causa, porque o português continuaria ad aeternum, a usar a insígnia de oficial, mesmo que despromovido  pelo ecreto-lei… Podiam dizer: escrevam em crioulo! Qual dos crioulos? O de Santo Antão, o de Santiago ou o de Santa Luzia?... O português é o nosso sermo eruditus e o crioulo o nosso sermo vulgaris. Então deixem-nos como estamos, porque estamos bem».
Es pozisionamentu di autor di Ilhéu di Contenda ta fase-nu lenbra un afirmason di uma ilustri diputada ki duranti dibati parlamentar di revison konstitusional di 1999, el afirma, katigórikamenti, ma «ofisializason di kriolu ta raprizenta  un retrosésu sivilizasioal pa Kabuverdi».
Nu debe fla inda ma persepson di ofisializason, sobritudu fóra di Santiagu, é ma varianti di Santigu, konssideradu más pértu di Áfrika, é kel ki ta ben ofisializadu, en detrimentu di kes otu. Y kel-li, apezar di ka ten ninhun diklarason ofisial na kel sentidu la, é un di kes prinsipal obijeson pa ofisializason di kriolu.
3)   Relasionadu ku prezénsa di kriolu y di purtugês na salas di aula, trabadju di João Rosa ta leba-nu konklui ma, na Brava, prezénsa di kriolu é dominanti y é permitidu mesmu na salas di aula. Purtugês é uzadu sobritudu na aula di purtugês. Na S. Visenti kriolu ta okupa sobritudu spasus di informalidadi y purtugês é utilizadu na aulas, na relasons ku profesor, na buska di enpregu, na adiministrason (óki relason é formal).
4)   Autor ta papia-nu, tanbe di utilizason di língua y d kursu akadémiku komu manifestason di klasi y di poder. Na tudu spasu di análizi di autor, uza purtugês, txeu bês, ta raprizenta formalidadi y ruspetu, mas tanbe manifestason di klasi supirior. Otu indikador di poder, di  grandésa y di klasi supirior, partikularmenti na Brava, é nível di kursu akadémiku y algen más inportanti é kel ki ten un kursu akadémiku.
Pa ilustra forsa identitáriu di nos língua matérnu y di nisisidadi urjenti  di, pa alén di el ser língua di sosiedadi, el ser tanbe língua di Stadu, di siénsia y di sistémas di ensinu, João Rosa ta ralata-nu  un di kes obiservason ki el fasi na un sala di aula na ilha di Santiagu:
« Entrei na sala di aula e alguns estudantes estavam a discutir quetões de física no quadro... como sempre e sem surpresa o código consistentemente utilizado era o crioulo... Edith [a professora] entra e os estudantes continuam a falar [em crioulo]. O estudante angolano é o único que fala português... De longe em longe, ouço os estudantes a dizer p’sora (contracção de professora) e não posso evitar de pensar que fora do contexto escolar, provavelmente estes estudantes têm  uma interacção limitada, se é que têm alguma com o português. Aqueles que realmente são capazes de falar a língua com certa fluência, aprende-no em casa e não no ambiente escolar», p. 98.
Y si es konstason di Prof. João Rosa é régra y non isseson,  anton nu pode fla ma ma situason é preokupanti.
Kel-li signifika ma nu meste pô kriolu ku purtugês, tudu  dôs, língua di sosiedadi y língua di Stadu, na Kabuverdi. Y autor ta tirmina ku un krítika fórti, mas pozitivu, óki el ta fla:
«A força esmagadora do crioulo como meio de expressão a todos os níveis da sociedade cabo-verdiana não pode ser negada. No entanto, na esfera educativa essa força é restrita, pois, por motivos políticos, há a exigência de que os estudantes comuniquem apenas em português... a política de língua na esfera educativa parece favorecer muito as classes mais altas que normalmente têm acesso às experiências  estruturadas que requerem a utilização e a prática do português. Embora a política nacional pareça estar no caminho certo, com tentativas para  oficializar o crioulo cabo-verdiano... é pouco provável que essa oficilização ... seja suficiente a longo prazo. A oficialização do crioulo não erradica imediatamente o reconhecimento sistémico e histórico da diferença de poder entre estas línguas, nem garantiria o ajuste social aos mandatos legais. Para ter efeitos a longo prazo, uma política de oficialização teria de ser acompanhada por uma vasta implementação de condições estruturais direccionadas para a valorização do estudo e do uso do crioulo em todos os campos sociais», p. 125.
Y si polítika linguístiku ka bai na sentidu di un efetivu afirmason y valorizaso di kriolu, nu pode fla, autor ta konklui, ma  Stadu ka sa ta kunpri si papel di «kria un sidadania   kapás di di lé mundu», p. 125.
Nu ta tirmina ku es xamada di atenson pa pulítika linguístiku di país. Nu ka pode fika iternamenti ta fla ma kondisons ka sta kriadu. Tudu kondison nunka ka ta pode kriadu, tudu di un bês. Ensinu y valorizason di kriolu, pa entidadis konpetenti, debe ser feitu a kurtu, médiu y longu prazus.  Anton, nu komesa ta planifika y ta konkretiza a kurtu, médiu y longu prazus.
Pa autor di livru, ta fika rejistadu nos agradisimentu y nos rekonhisimentu pa kontributu na es kanpu di afirmason y valorizason di nos língua; aliás es agradisimentu ta stende pa tudu diáspora, partikularmenti pa diáspora na Mérka undi utilidadi di kriolu é vizível na ensinu, na investigason, na traduson, na Ospital y na Tribunal.
Si Kabuverdi ta atxa ma izénplu di mérka é poku, e debeba toma otus izénplu sima kel di ilhas Maurícias ô di Seychelles, undi kriolu  é ofisializadu y e ta studadu na sistéma di ensinu; ô, anton, izénplu  di Curaçau undi papiamentu sta ofisializadu, é uzadu na ensinu y na meius di komunikason sosial y, sobritudu é ezijidu komu elementu kurikular  na kareira di ensinu, na tudu nível.
Na dia ki nu mostra ma kriolu é útil nãu só na sfera identitáriu, mas tanbe na sfera di informalidadi; na dia ki nu ser kapás  di torna putugês língua di informalidadi, sen ki el perde statu di língua ofisial, na es dia, si nu ka konsigi un paridadi konplétu, nu ta konsigi un situason di sidadania lingístiku tantu pa kriolu komu pa purtugês. Y kel-la debe ser nos distinu, un distinu ki debeba tanbe ser un dizígniu nasional.
 Es konkluzon-li, dja ten un monti di ténpu ki tékinikus tra, falta polítikus pa ser más aténtu y más konsekuenti. É ka normal fase kanpanhas eleitoral só na kriolu, pamodi é na el ki midjór ta veikuladu y ta diskodifikadu mensájens, y óki txiga óra di rekonhise sidadania di kriolu ben ku diskursu kansadu ma kondisons inda ka sta kriadu.
Ta txiga óra, y ka sa ta dura, ki eleitoradu ta ben iziji ki polítikus ser koerenti y konsekuenti ku ses atitudi: en matéria di pulítika di língua, en matéria di rekonhisimentu di sidadania pa língua di nos identidadi, pa língua di nos kultura, pa língua di nos vivénsia di tudu dia y di tudu óra.
Boby Marley, sitadu pa João Rosa, ta flaba ma el e ka ten instruson, mas ma el ten inspirason, y pur isu el é ka tolu. N ta spera ma nos, ku instruson, mas tanbe ku inspirason, nu ka ta ser nin tolu, nin malkonxedu, pamodi oxi dja nu ka é más flajeladus di béntu di lésti.
Y, sima Ovídio Martins ta flaba, « ... nu ta móre y nu ta ressusita tudu anu/ Pa dizispéru di kenha ki krê inpidi-nu/ di anda/ Teimozamenti nu sta sakédu/ Na un dizafiu dianti di  tudu forsas stranhu/ Y séka ku stiájen dja ka ta mete-nu medu más/ Pamodi dja nu diskukri nos oríjen, nos kabésa» ( O. M., 1962,Caminhada, Lisboa, CEI, trad. livri).
É ku konsiénsia trankadu na petu  ki nu ten ki  transforma kriolu di língua apénas di sosiedadi na língua tanbe di Stadu, ki nu ta rakonhise si sidadania, «un sidadania kapás di lé mundu na língua di téra». Kel-li é grandi mensájen di livru di Prof. João Rosa. Nhos lé-l ku razon, mas tanbe ku kurason, y un nobu azágua kultural y linguístiku ta kontise, sa ta kontise, na txon di nos téra. Muitu obrigadu

                                  Praia,  15 di Marsu di 2011
                                                   Manuel Veiga
                Kordenador di Mestradu di Kriolístika y Língua Kabuverdianu na Uni-CV


[1]  Metáfora di kultura y di siénsia

Sem comentários:

Enviar um comentário