domingo, 22 de abril de 2012

Kriolu ku Purtugês, Dôs Língua Diferenti


Kriolu ku Purtugês, dôs Língua Diferenti, 22/4/2012

Eloisa Ramos, na si purgunta di di 13/4, kolokadu na nha mural, el krê sabe pamodi ki alguns palavra na purtugês ta skrebedu ku un létra y na kriolu ku otu, sima “imaginar” y “imajina”?

Raspósta é sinplis. Purtugês ku kriolu é dôs língua diferenti y manera módi es ta analiza realidadi, tanbe, é diferenti. Fákutu di purtugês sta na orijen di kriolu ka ta obriga-l kunfundi ku purtugês. Latin sta na orijen di purtugês, mas purtugês ka ta kunfundi ku latin. Di mesmu manera, purtugês ku fransês, tudu es dôs, nase di latin, mas purtugês ku fransês ka ta kunfundi.

Kriolu é diferenti di purtugês na fonétika y fonolojia, na morfolojia y sintasi. Na verdadi, kriolu ta fla “txuba, txuva; três kabra; N kume, bu kume, el kume; kamisa branku; ba misa; N da Djon un livru”. Entritantu, na purtugês ta fladu: “chuva; três cabras; como, comes, come; camisa branca; ir à missa; dei um livro ao João”.

Na izénplus ki nu da, Eloisa pode verifika diferénsa fonétiko-fonolójiku y morfo-sintátiku di es dôs língua ki ta fase parti di nos vivénsia anbiental. Si es é diferenti, es ka pode ser igual.

Oxi, UNESCO ta difendede ma tudu skrita rasenti debe ser funsional, ikunómiku y sistemátiku. Kel-li ta signifika ma kada graféma (létra) debe ten, sistematikamenti, un úniku valor (fonéma), ki ta distingi-l di tudu kes otu valor di sistéma fonolójiku. É pu issu ki, enkuantu na purtugês nu ta atxa fonéma /g/ ku dôs valor, kel di palavra “gato” y kel di pala “giz”, na kriolu, /g/ ten un úniku valor, kel ki nu ta atxa na palavra “gatu”. Tudu son ki na purtugês ta skebedu ku “ge, j”, na kriolu, sistemátikamenti ta skrebedu ku “j”.

É ka ikunómiku, nin é ka razoável skrebe un mésmu son, un mésmu fonéma, di sinku manera diferenti. Na purtugês ta raprizentadu fonéma /s/ di sinku manera diferenti: pa s, ss, c, ç, x -  “saber, massa, cimento, maço, máximo”. Na kriolu, sistemátikamenti, fonéma /s/ ten un úniku raprizentason:”sabe, masa, simentu, masu, másimu”. Ë kel-li k’é ikonomia, é kel-li k’é sistematisidadi.

Nu pode flaba mesmu kusa ku fonéma /z/ ki na purtugês ta raprizentadu di três manera: s, z, x – “casa, zero, exame”. Na kriolu, kes três graféma la ta raprizentadu apénas pa /z/: “kaza, zéru, izami”.

Sta klaru ma skrita di kriolu é más ikunómiku y más sistemátiku.  Skrita di purtugês ten un stória ki ta ben séklu XII. Skrita di kriolu k’é resenti, ka ten ki kunfundi, nisisariamenti, ku purtugês. U-ki é diferenti ka pode ser igual.

Pa tirmina, resta-m fla ma tudu alfabétu, tudu skrita di mundu, é konvensional. Y óki konvenson ten marka di ikonomia y di sistematisidadi, sima na kazu di kriolu, ku bazi na ALUPEC, tantu alfabétu komu skrita ta bira altamenti funsional y asesível. É kel-la ki ta konta!

Sem comentários:

Enviar um comentário