sexta-feira, 25 de setembro de 2020

JORNADA TIRSIDJADU, 6º DIA

 


XIGADA

 

Nos skritor-vati staba ku un grandi indisizon na si kabésa. Di un ladu el tinha stória kontadu ô prognostikadu pa “Ali-Bem-Ténpu”; di otu ladu e sa ta matutaba na stória di nau, na si purmeru aventura pa téras más pa la, dipôs di diskubértas di baias y di nisisidadi di si povuamentu y dizenvolvimentu.

Un grandi distánsia ta suparaba kel dos stória la, enbóra tinha un stretu relason entri dos momentu diferenti di un perkursu ku mésmu sujetu viajanti.

Nos skritor-vati tinha ki disidi, mas antis e mesteba difini kritériu di si skódja. Kaminhu éra kunpridu, ténpu éra poku y, purtantu, el tinha ki disidi rapidamenti.

- “Y si N toma kritériu kronolójiku…?”

Foi kel-la ki kontise. Asi, viájen ta sérba purmeru pa mar y, dipôs, pa via teréstri.

Ku disizon tomadu, nos skritor-vati ki dja staba ku si kadérnu di nótas dividamenti purparadu, el ratoma rajistu di diáriu baianu.

Éra na rakuadu anu di 1642. Purmerus armadoris, kapitons, marinherus, komersiantis, aventurerus y degredadus  dja txigaba na baia más grandi. Na kel momentu, dja e ka éra so “Fé y Inpériu” ki sa ta interesaba es. Es tinha gana, sobritudu, di fase grandis fortuna. Si, pa un ladu, es kreba “manda”, pa otu ladu es kreba, tanbe, “ganha fortuna”.  Mas kel-la e ka éra faxi. Baias diskubértu ka tinha grandis rakursu y es staba dizabitadu. Pa agrava situason, inda, klima tropikal, fatéla y mórbidu na kel altura, ka ta pirmitiba adaptason faxi pa kenha ki ben ku friésa na korason y prakonsetu na kabésa.

Tinha ki ten vantájens ekonómiku grandi pa “kes aventureru”,  si Poder sentral kreba odja bandera di “Fé y Inpériu” ta flútua na kes baia la pa lonji “…ki óndas ta nbala / ta maltrata / ta abrasa…”. 

Raklamasons di kes aventureru ka dura ku obidu. Na Karta di 1466, Nhu Rei D. Afonsu V ta ditermina:

“Moradoris di ilha ki nu sa ta rifiri [S. Jacobo] debe ten lisénsa, di li pa frenti, sénpri ki es meste disloka, na ses naviu, pa bai fase negósiu y tráfiku di skravus, pa tudu banda di Kósta afrikanu, na osianu Atlántiku Tropikal, exsétu na Arguym […] (20).

Foi kriadu, di es manera, kondisons mínimu pa kontínua ku povuamentu di baias y pa negósiu ki, na purmerus ténpu, leba ekonomia ta bira más dizenvolvidu, apezar di distruison di bazi sosial y kultural di un otu ekonomia, di un otu “mezolojia”,

 

 “Réstus di kal kntinenti, / di kal kataklismu, di kal sismu, di kal mistériu? […]”.

Kel-li foi purgunta di skritor-vati. El própi e ta toma inisiativa di rusponde y di fla ma es é:

“ […] konflitu nun úniku ser / di dos realidadi ki djuntadu / na un jornada permanenti / di txeu jerason […]” (21).

 

Jeografikamenti, baias nase di un splozon inisial diterminadu pa forsas di univérsu ki torna-s livri y fadjadu, dja ki es éra di mésmu naturéza di inerjia ki orijina-s. Na ses bilheti di identidadi pode distingidu: mar ku téra firmi; montis ingri y valis profundu; areia finu di ses praias ku agu linpu y albu di ses rubera, arvis y animais, txarkan dos gran; kutélus y txadas ku alguns planta tudu bisós; kemadura di vulkon y alguns frutu dóxi pa karanba.

É di es manera ki baias staba, na kel parmanhan, ki dja dura txeu ténpu, kuandu “diskubridoris” txiga. Si ti kel momentu si sekular virjindadi ka staba amiasadu, omésma ka pode fladu ku inísiu di si stória, un stória ki komesa ku “konflitu nun alma so / di dos alma diferenti / ta buska y ta transa un na otu /  ta fundi, pa tudu sénpri, na kunpanheru”(23).

É si ki distinu ordena: ki na bariga di baias, Nórti ku Sul baradja un na otu y ki di es konfrontu-rankontru di kes dos emisfériu nase un nobu ser. É trokadu kel-li ki skritor-vati diklara ma:

“Na alma di povu fika / un ansiedadi profundu / un kusa asvês poku klaru/ undi nu ta atxa prezenti, / omésmu ténpu ,/ tantu alma kriolu / kuma róstu di Purtugal […]” (24).

Kel-li pa fla ma duranti txeu ténpu, identidadi di baias éra poku klaru, na prinsípiu, mésmu, éra un kalanbetxada. Es kalanbetxada dja éra razultadu di algun kaminhu andadu. Na verdadi, na kel situason la, algun razon ta izistiba, algun konsiénsia di konfrontu di dos realidadi diferenti, sen pode disidi kal éra midjór. Si na kalanbetxada ka ta konxedu frontera di konpozison, na indisizon é, sobritudu, puder di disizon y di skódja ki ta falta. Y kel-li pamodi alma kriolu, en formason, ku róstu di Purtugal na si konpozison, apezar di intenson sivilizasional di purmeru jéstu, tudu éra un kalanbetxada. Somenti, más tardi, alma kriolu ta komesa ta ser, konsientimenti y prugresivamenti, asumidu.

Es prosésu ta leba ténpu y kaminhu ta ser kunpridu, mas na orizonti ta izistiba un portu, enbóra afastadu, undi nau ta kababa pa txiga y di fákutu el txiga. La, dexa di ten suparason entri alma kriolu y róstu di Purtugal pa ten txarkan alma kabuverdianu, formatadu pa matrís di Sul y di Nórti, tudu transadu y fundidu un na otu. É si ki povu Kabuverdianu nase. Pa “nau” txiga na es portu di salvason el viaja txeu, ka poku, tantu na mar kuma na téra, asvês ta ndêria ku forsa di tenpistadi, otu bes persigidu y frontadu ku forsa  brutu di animais y di bitxu runhu.

Nu ka pode dexa di da kónta di tudu es prosésu”, skritor-vati skrebe, “dja ki trafégu di kaminhu perkoridu foi stremamenti sukuru y konplikadu”.

Entritantu, na sertéza di ki “portu di xigada” é más inportani ki trafégu di kaminhu perkoridu, nos skritor-vati razolve  rajista na si diáriu  apénas u-ki si memória kapta y si odju nxerga.

1 comentário:

  1. Régras di asentuason na frazi: "Nos skritor-vati staba ku un grandi indisizon na si kabésa":

    R4d : Nos, si;
    R5 : skritor, indisizon,un;
    R1 : vati, staba, grandi;
    R4b : ku, na;
    R2 : kabésa.

    ResponderEliminar