sábado, 3 de outubro de 2020

JORNADA TIRSIDJADU - 7º DIA

 

PORTU DI DISGRASA

 

E ta txomaba Kúkuli. Éra un téra antigu, ku vida ekonómiku, kultural y relijozu organizadu di akordu ku tradison kukulensi. E ka éra un téra riku, mas tanbe ka tinha pobréza digradanti.

Tudu algen ta viveba di si trabadju, ku djunta-mon, tanbe, di kumunidadi. Fé na forsa di naturéza, ruspetu pa sínbolu spiritual di etenia, kultu di antiapasadu y obdiénsia pa instituisons di puder, ta konstituíba alguns karaterístikas di moradoris di Kúkuli.

Razistentis dianti di forsa di inimigu, kukulensis ka ta lenbraba nen di ser dirotadu, nin di perde batalha ku adiversárius la di Nórti. Na kel afastadu séklu XV, ningen ka ta atxaba ma Kúkuli éra un paraízu, mas tanbe ka ta kosideraba ma el éra un téra so di sufrimentu.

Un linha di montanhas ta trabesaba Kúkuli. El tinha valis profundu y kédas di agu ta disprinda di rótxa runhu. Ka ta faltaba, inda, alguns pónta di terenu ku poku sinal di agrikultura y otus, mésmu, dizértu. Sobritudu na ténpu di azágua, Kúkuli éra un spésia di “téra prometidu”. Tudu naturéza ta bistiba ku kor di speransa. Labuta ta pasaba pa kanpu undi solidariedadi y djunta-mon éra karaterístika fundamental na ses sistéma di ralasionamentu di tudu dia.

Produson agríkola éra pa kubri nisisidadis di moradoris, duranti ténpu ki ta bai di un azágua pa kelotu. Kuazi ningen ka ta pensaba na môntia rikéza ô, anton, na splora trabadju di si kunpanheru. Pás y ben-star di kumunidadi éra un preokupason pa maioria di kukulensis. Konflitus éra poku, y sénpri ki es parse, tudu kumunidadi ta djuntaba pa konbate-s.

Forsa di kumunidadi staba na si unidadi, na si fé y na puder di si palavra.  Ku es tres arma, Kúkuli bira inbatível dianti di kualker inimigu na si vizinhansa. Si grandéza staba na konjugason di tres segredu y futura, kada bes más abensuadu, ta bem trazeba el txeu surprézaa, na planu sosial kuma na planu kultural y ekonómiku. É si ki na Kúkuli es ta pensaba y es ta speraba.

Mas, ses distinu staba trasadu di otu manera. Sima un praga ta kai si séu, Kúkuli, na un altura ki ménus e sa ta speraba, el foi invadidu. Alisérsi di si forsa triangular komesa ta ndêria. Gentis komesa ta rezisti, mas forsa éra dizigual. Na verdadi, puder di palavra ka ta konparaba ku kapasidadi distruidor di pólvora ki ses invazor tinha.

Tudu komesa kuandu, na kel noti kruel, di kinhentus anu pa tras, na Portu di Disgrasa, un nau stranhu y galanti lansa féru, na kanbar di sol.

Dianti di stranhéza di un senáriu ki ningen ka sa ta speraba, kukulensis da kudadu. Pa ses disgrasa, inda, es ka sabeba ma ku xigada di kel nau stranjeru ta tirminaba un siklu inportanti di ses stória milenar y ma un otu sa ta komesaba, ku txeu konfuzon y undi es ta sérba divididu, rabaxadu, stranguladu.

Paradu na portu, nau permanese duranti un monti d’óra.

Ku lus fraku, invazoris ka xinti korájen di dizinbarka lógu. Na verdadi, sukuru komesa ta fitxa y naturéza, el própi, e da sinal di ka sta kontenti ku kel invazon ki, di rapenti, kontise. É si ki grupus di ponba bira ta fuxi, faxi, pa ses ninhus sukundidu na pontus más ingri. Krujas, dizorientadu, bandona brakus undi es kustuma sukundi, désdi momentu ki es da kónta di un kanbar di sol tristi y envergonhadu. Makakus, na na rótxa, purturbadu, komesa ta “gasta”, sen para. Na bera di kazas, di kintal, di tereru, minhotus, ku ar di kenha dja diskubri pinton pa kasa, es bira ta buâ baxu y sen présa. Grupus di katxor pasa ta uba duranti noti interu. Ratus, formigas, baga-bagas, sanpé, baratas, grilus … sai dizorientadu di skodiriju undi es staba. Gatus di séra, móda si es xinti txeru di karni frésku ku podri, es bandona brakus undi es staba, sen medu di nfrenta prigu di kualker spésia. Béntu komesa ta sopra rixu, y raís di kalabasera antigu komesa ta froxa di txon, djuntu ku fodjas y alguns ramu di otus arvi ki bai, tanbe, na korenti, la pa lonji. Alguns pingu di txuba komesa ta kai, móda lágua di odju, na momentu di trstéza y di sofrimentu.

Na kel noti, kukulensis ka prega odju: un ku pizadelu kunpridu, otus ta sunha ku sangi di abortu, ku pésti, trokadu mortandadi na géra, ku sufoku di inséndiu, di dilubri, y di barku ta funda na mar.

Noti foi kunpridu, mas kaba pa manxe. Na kel mésmu sítiu, ta dizâfia lei y  armonia natural di Portu di Disgrasa, staba kel nau invazor, konfianti y sen medu, dja ki el tinha “Krus” pa dipadianti, “Skudu” na popa, y un “Spada” di kada ladu.

1 comentário:

  1. R4 b : E, ta, ku, di.

    R1 : txomaba, antigu, vida, ralijozu, organizadu. akordu, kukulensi.

    R2 : Éra, téra.

    R3 : Kúkuli, ekonómiku.

    R5 : un, kultural, tradison.

    ResponderEliminar