sábado, 22 de agosto de 2020

JORNADA TIRSIDJADU - 2

 

2º DIA

PRÓLOGU

El txiga, mesmu, na kanbar di sol. El analiza ku kuidadu y el odja ma tudu staba rai di diferenti. Pédra riba-l pédra, Ruínaspa tudu banda. Tudu rukutidu, bédju, ta kai di podri. Lisin un fortaléza, más pa la un igreja, inda más pa la un otu …, un fortinhu, otu y otu inda.

Ka ta da pa konta tudu. Es tudu é monumentus relijozu, militar, sivil. Tudu es ta tistimunha ténpu, tudu es dja fóra di ténpu ki ténpu kria.

Nhu Diogu Gomi fika spantadu y preokupadu. Lugar éra kel mesmu ki undi kinhentus anu pa tras el txigaba: kel mesmu rubera, inbóra ku más poku agu ki kantu el txigaba, pa purmeru bes; kel mesmu baia, kes mesmu ladera, kes mesmu rótxa, kel mesmu sol, kel mesmu kentura, kel mesmu séu…

Mas fórti diferénsa grandi! Kazinhas spadjadu pa tudu kau. Nbrétxin-nbrétxi prétu ku mestisu ta toma banhu na agu mornu di baia. Piskadoris ta prôntia bóti pa purmeru okupason di dia. Labradoris ta símia, ta planta y ta rega, mesmu ku ku falta di agu.

Na kel inportanti dia un di Maiu, dja ten kuazi kinhentus anu, kuandu, ku kalsa ramangadu, “nu finka pé na areia finu di kel praia, na altura dizértu - Nhu Diogu pensa na Nhu Ntóni -, fórti kusas staba rei di diferenti!”.

Barku ki el ben na el – di es bes transformadu na brónzi y nãu ku karni y osu, sima kinhentus anu antis – lansa féru, minutus dipôs, na un otu baia, ku un “platô” riba la, na undi Nhu Diogu, di sertéza, el ta baba finka si kuartel jeneral.

Asi – e pensa – ta odjadu kenha, di verdadi, é kapiton di baias: si ami ô, anton, si é Nhu Ntóni di Nóla…”.

Éra na 1958. Sidadi kapital sa ta festejaba si purmeru sentenáriu. Nhu Diogu, raprizentadu na un státua, - pamodi somenti gósi-li?, ki ingratidon tamanh! – un óbra sen igual, skulpidu pa pa skultor Jaquim Correia, el foi skodjedu, o midjór, foi un oférta di Exselénsia, Nhu Governador Craveiro Lopes pa el pode  tistimunha, pa tudu ténpu, titularidadi di bais ki el própi el diskubri (otus algen ta fla mael atxa) na kel un di Maiu di 1460, ki ka ta da pa skese.

“Nhu Ntóni di Nóli pode fika ku siós”, nos omenajeadu pensa:

ami N ka kulpadu di ser skodjedu; N ka kulpadu, inda, si, dipôs di diskubérta di baias, nha karavéla txiga dipôs di di-sel na pontu di partida., dja ki di-meu, trokadu béntu fórti, el bai pa Asoris y so dipôs el bai txiga na Promontóriu di Sagris; N ka kulpadu si el é stranjeru enkuantu mi é nasional; N ka kulpadu si, duranti txeu ténpu N foi skesidu enkuantu el, ka ta da pa persebe, el foi nomeadu 1º kapiton, di Kapitania más Grandi.  Agóra gó, sinku séklu dipôs, N bira verdaderu kapiton”.  

Murgudjadu na kel pensamentu profundu y distanti, Nhu Diogu, ki dja staba riba di un pedestal, el spanta kuandu Visi-Prezidenti di Kanbra, Nhu Ermenegildo Ramos, na diskursu di inaugurason di státua, móda un purtugês di verdadi, el saúda, através di státua di Nhu Diogu,

“Tudu kenha ki Neptunu y Marti obadise y es toma kaminhu di mar, ka sima oji, a-partir di riu Teju, inportanti y pensativu, ku si agu linpu y azul, na un kruzeru, sima ‘Vera Cruz’ y  ‘Santa Maria’, mas sin di Sagris, na karavélas fraku y insuguru, nun konstanti konviti pa aventura, ta djobe, la pa lonji, mistérius ki inda ka diskubridu, sen nunka inklina kabésa kansadu trokadu di kalor tropikal, sen fika ségu ku brilhu di strélas, silensiozamenti  babadu diantiti di beléza  di kel mar sen midida…” (2).

“Ka ten dúvida ninhun ma kes ilhéu-la es é intilijenti”, Diogu pensa. Ta faltaba es poku pa es sérba purtugês, inda ki di sugunda klasi, y Padri António Vieira staba ku tudu razon kandu, na 1652, na pasájen pa brazil, y pa através di karta ki el skrebe pa si kunpanheru, Padri André Fernandes, el afirma:

“Na Cidade Velha, N ben atxa klérigus y kónegus, negrus sima alkatron, mas di tal manera sérius, otorizadus, sábius, grandis múziku, rezervadus, karixadus, ki pode kauza invéja djuntu di ses kunpanheru, na kes Katidral, la na Metrópoli”(3).

Nhu Diogu konkorda, mas e alma preokupa: “si na kel ténpu, na séklu XVII, ki ta fika la pa tras, kónegus negru di Cidade Velha tenba tudu kes kualidadis la, gósi es pode xinti atrevimentu di kre konpiti ku kenha ki diskubri-s, y mi, mi só, y ku pézu di bronzi ki forma nha státua, Y ka sabi si …”

Na kel-li, diskursu soléni di Nhu Visi-Prizidenti, di nobu txoma atenson di omenajiadu:

“Nhu purdua-nu, Nhu Diogu […], nos nos pekadu, si nu obriga-nho ben, más un otu bes, pa es téra-dizértu. Pa nos, é li ki nhu ta fikaba midjór, ta dignifika, di ki manera, es kalsada ki nómi di nho ta bem  pristija y engrandise.

Di li sin-si, ta dumina panorama ki ta fika dianti di es ‘platô’, komu protetor fiel di es téra ki nu kre txeu, y ki nho ki diskubri pa nos, ku odju taan na mar ki un dia enfitisa-nho, nhu ta panha na róstu briza frésku di mar, un konviti tentador pa un marinheru korajozu ki tioxi ka ta skese kaminhu di mar, kel mar ki ta inkarna tudu sonhus di nho!

Si riba la undi nhu sta … na es lugar skodjedu y preparadu pa rasebe ken ki dja grandi dja, sima nho, nha vós ka konsigi txiga - fórti poku sórti N ten -, tanzoménus N ta spera ma el ta ser un orason di fé, un jéstu pikinóti mas xintidu y trankadu na petu pa signifika tudu nos amor y tudu nos ruspetu pa nho!” (4)

- Apôs, Nhu Ntóni di Nóli dja fronta, pamodi apezar di si nómi fika ligadu na monti más altu di es baia (txomadu Piku-Ntóni), ken ki sa ta ben ser verdaderu kapiton, gósi, é mi.

Palavras di nos orador, mesmu ki éra so pa “da mantega”, ka dexa márjen pa dúvida.

Dias ba ta pasa sen ninhun novidadi, un tras di otu, dipôs di movimentason di kel stóriku dia 14 di Maiu di 1958. Sénpri na kel mesmu lugar, ta djobe pa orizonti y ta matuta na ténpu, Nhu Diogu, pa un ladu, el fika kontenti pamodi el staba na Sidadi Kapital;  pa otu ladu el staba diskontenti  ku dikadénsia di kel otu Sidadi antigu (ki dadu nómi di Cidade Velha),  un lugar ki el kaba pa verifika ma staba transformadu na un Rubera grandi, mas sen agu, diferenti di  kel ki el atxaba, kantu  el txiga, pa purmeru bes, na 1460.

Sobri Cadamosto, si konkorenti na diskubérta, nin el ka lenbra. Na verdadi, si realmenti Cadamosto antisipa-l kuatu anu na diskubérta, el ka preokupa ku es diskubérta, okontráriu di el, Nhu Diogu. Alén di kel-li, el ka sa ta lenbraba, o ka ta interesaba el lenbra di Vicente Dias, un otu diskubridor ki alguns storiador ta fla ma txiga Kabuverdi na 1445.

Ta matuta na situason di-sel ku di si kunpanheru italianu, Nhu Diogu diskóre na ténpu y el komesa ta odja tudu, novamenti, sima na kes pumru dia, mes y anu ki dja dura ki pasa, na komésu di sugundu metadi di séklu XV.

Na verdadi, di famozu Promontório de Sagres, dibaxu d’órden di korajozu Infanti D. Henrique, na reinadu di D. Afonso V, ki na altura éra rei di Portugal y di Algarvi, y di otus téra lá pa lonji, alguns nau parti, na prokura di otus orizonti, pa frenti di Cabo Bojador.

Foi dias longu di angústia, di sufrimentu, di speransa. Sakudidu pa brabura di óndas di mar, disviadu pa forsa di korentis, perdedu na dumínius sen midida di divindadi Neptunu, maltratadu pa runhésa di skorbutu, kastigadu pa falta di agu y di alimentus adekuadu, alguns nau, dizusperadu, fika pa kaminhu. Ku Diogu foi diferenti: el jura ma si nau, di fórma ninhun, ka ta voltaba pa Promontóriu di partida sen odja  Fé y Inpériu” ta spadja na mundu.

Pristiju y ónra di di Infante D. Henrique é sagradu, ka ta brinkadu ku el, y, di fórma ninhun, ka ta sérba el ki ta konprometeba benson di “Séu” y projétus di diskubérta.

Kes noti, kes txeu noti, di kel viájen rei di kunpridu, y pa kada dia ba ta fika pa tras y na kada dia un sol nobu y un otu stréla brilha na orizonti. Ku speransa sustedu, nau ba ta bai manenti pa frenti ti ki, di rapenti, na kel manhan di 1º di Maiu di 1460, ki ka ta da pa skese, sonhu di Nhu Diogu, mas tanbe di marinheru italianu, transforma na realidadi. Adimiradu y maravilhadu, es diskubri …, midjór fladu, es odja, es atxa, es enkontra un nobu mundu y, ku kel-li, sonhu realiza: “kel di da nobu mundu pa mundu”.  Speransa dexa di ser fikson. É Diogu, el me, ki dipôs di odja baias di Sul, djuntu ku si kunpanheru italianu, más tardi el ta konta pa Martinho da Boémia:

“ Pamodi nha karavéla éra más rápidu ki kel di italianu, N txiga purmeru na un di kes ilha undi N atxa areia branku; dja ki kel portu éra trankuilu, N lansa ánkora, y Ntóni di Nóla fase omésmu. Imediatamenti N fla ma N kreba ser purmeru ta finka pé na téra y si kontise, mas nu ka odja nihun sinal di algen, na kel lugar. Nu da baia nómi di Santiagu [ki otus algen razolve txoma São Jacobo], y el mante nómi ki nu da-l, ti dia di oji” (5).

Un monti d’anu dja pasaba y memória di Nhu Diogu dja sa ta falhaba txeu.

E ka sa ta lenbraba, pur isu, di kenha ki antisipa-l na diskubérta, sima Cadamosto ki txiga purmeru ki el, na 1456. Di ipótizi ma alguns negru vive na baia antis di el txiga, el ka sa lenbraba, nin el ka obi ta fladu. Ma Diogo Afonso diskubri baias di Nórti lógu dipôs di si aventura, el tinha alguns raminisénsia. Entritantu, di si ragrésu, di mau ténpu ki obriga-l bai pa Asoris purmeru y so dipôs pa Promontório de Sagres -  y trokadu kel-li, Nhu Ntóni di Nóli anúnsia purmeru “axamentu di baias” y el kaba pa rasebe, di prezenti, Kapitania más grandi y más riku  di bai más tamanhu ki es tudu dos diskubri – el sa ta rakordaba na tu pormenor.

Sen rasentimentu, dja el skeseba di un konpléksu di txeu séklu – y modi k’al sérba si óki un stranjeru ta promovidu na lugar di un nasional! -, Nhu Diogu, la di altu di pedestal undi el staba, dipôs di el obi kel diskursu rei di inflamadu di Nhu Visi Prizidenti di Kanbra, el xinti obrigadu fase un sugundu “diskubérta”, ka so di São Jacobo ki el konxe midjór, mas di tudu konjuntu ki ta forma arkipélagu di morabéza, kér-dizer: S. Filipi, S. Djon, Maias, Son-Kristóvon, Lhana y kes sinku otu ki ses nómi inda el ka prendeba inda.

Kandu Nhu Djogu txiga pa un sugundu diskubérta, na 1958, ka foi inútil nin un atu izoladu. Juventudi baianu, kel di ónti y kel di oji, ku gana di konxe kurvas y kóntra-kurvas di stória di ses povu, es da kónta di nisisidadi di torna entra na “nau” pa un viájen di diskubérta di baias, “désdi kel purmeru óra ki komesa distinu di nos tudu”, ti momentu atual ki el, juventudi,  é, tanbe,  sujetu di es stória y, di es fórma,  viajanti, tanbe, di algun manera, désdi kel purmeru nau.

“Padás di kal kontinenti, / di kal kataklismu, / di kal simu ,/ di kal mistériu?../ (6), [Jorg Barbosa koloka es purgunta pa el própi, kandu el disidi fase, el tanbe kel purmeru viájen, através  di si] “… baias perdedu / na me di mar, / skesedu na un kantu di mundu /  -  ki óndas ta nbala, ta maltrata, / ta nbrasa …”(7).

Instaladu na “nau” ki ta lebaba el ti fin di tudu kes baia y ti fin di mundu si kazu da, Jorge Barbosa komesa ta skrebe diáriu di Julinha. Entritantu, antis di komesa ku purmeru kapitlu, da-l gana di le un pónta di kel útimu kapitlu di stória kontadu pa Palu di Djódja, na romansi Odju d’Agu:

 

“Es stória ki nhos obi é sima un livru ki N skrebe y ki N dexa pa nhos ta lé. Ku txeu pasaji, na poku létra, el é un padás di nha povu y di mi própi, midjór óbra ki N skrebe y ki, nin pa mi, ka da pa persebe mutu dretu. Azágua riba di azágua, noti riba-l noti, N ba ta skrebe ku létras di sangi y ku pónta di nha kurason txeu stória di nha vida y di nha povu.

Na mê di gritus di mudjeris prenha, di kriansas bandofadu y di soldadus maltratadu, nha kurason fridu ba ta pinga, góta pa góta, es bokadu di stória ki, na sinku azágua, sén bes kontadu, forma, finalmenti, un sinfonia dizafinadu, pamodi rítimu bira diferenti, instrumentu muda di kórda, létra perde sentidu. Y, so ku konta otu kusa y na otu konpasu, éra ramedi. Mas, mi nha pérna dja bira fraku, nha vós dja bira roku y, alendumás, nha sol dja sa ta ba ta kanba” (8).

 Jorge ntende mensájen y dizafiu di kel kontador di stória, dja di idadi. El ta sérba kapás di korusponde? Diáriu di Julinha ta enkaregaba di da raspósta, di purmeru ti últimu dia y “Profesias di Ali-Ben-Ténpu” ta ben konpleta saga ki ténpu di diáriu di Julinha ka konsigi rajista.



Sem comentários:

Enviar um comentário