sexta-feira, 28 de agosto de 2020

JORNADA TIRSIDJADU - 3

 

3º DIA

NAU VIAJANTI

 

Jorge Barbosa ta duminaba péna. E tinha mésmu fama (ku meresimentu) di ser un di kes midjór puéta ki nase na arkipélagu baianu. Éra tanbe un studiozu y un observador atentu di si povu y di si téra. El skrebe, mas e ka publika tudu, na óra. Anbienti di sensura ka ta pirmitiba, ka ta adimitiba tudu si mensájen. Entritantu, el staba sértu ma un dia “relatu di nau”, di si nau, ta sérba ntendedu y, nada ka ta inpidiba ki, ku maskra ô non, el ta sérba publikadu. Pur isu, e ka tuntunhi di komesa diáriu di Julinha y di si nau.

Si un stranhu, sima nhu Diogu, kre diskubri si baias, ku mutu más razon kenha ki é “fidju déntu”, un statutu naturalmenti adikiridu, mas tanbe kulturalmenti asumidu. Entritantu, si finalidadi di Nhu Diogu é ô éra “dikubrimentu, pa leba Fé y Inpériu”, pa el, objetivu di viájen ta sérba konkretizason di un mison: kel di sirbi si povu, partikularmenti gentis nobu, sima Julinha ki, antis di konxe rius sima Misisipi ô Guadiana, montis sima Everesti ô Séra di Stréla, debeba konxe Rubera di Tori, na Santanton, Praia di Santa Mónika, na Boavista,  montis Birianda, na Santiagu y, Gordu, na San-Nikolau ô, inda, Rubera di Suduguma, na Santa Katarina.

Jorge ka ta publikaba lógu es diáriu, mas kel-la ka razon pa el disisti. Si Nhordés kria Si mundu sen présa, na sais dia, el tanbe  e ta tinha pasiénsia di spera ki ténpu kaba pa rakonhise y asumi ténpu di diáriu di Julinha, skrebedu pa el.

Disididu y sen tuntunhi, péna di nos skriba komesa, faxi, ta disliza, riba di papel y si purmeru palavras, na kel viájen inisial, éra mésmu puétiku:

“Lus bafadu / di podogó / ta dexa sónbras pisadu / na kantus di sala // … La di pa fóra / ku béntu ta sopra y ta penetra pa grétas di pórtas ku janélas / ta pensadu un sinfonia diskonpasadu.// … Fuliadu, riba-l mésa / Fódjas di papel / ta spéra pa puemas ki sta pa txiga / mas baia sta inda lonji / di alkansa si konpasu / na un noti kunpridu ki dja bira un iternidadi! “ (9).

Pa skritor-vati, é mutu más faxi razumi, na un puéma, un stória di sinku séklu, enbóra, difisilmenti, alkansi di si mensájen ta sérba ntentidu pa tudu algen y na tudu si dimenson. Asi, el dexa vérsu ki el skrebe di ladu y el ratoma, otu bes, diáriu di si nau, na próza, ku sertéza ma si mensájen ta fikaba ménus trankadu, di purmeru ti últimu dia.

Novamenti, konsentradu na fódja di papel, botadu riba-l mésa, skritor-vati ki tinha puezia na sangi y, na petu, konsiénsia di grandi párti di stória di nau, di si nau – el kreba, inda ki pa poku ténpu, skese si veia puétiku pa el pode penetra midjór  na sekular arkivu di pasadu, en grandi párti distruídu, mas ku elementus sufisienti pa rakonstitui, inda ki ku lakuna,  stória di nau.

Di fixeru pa fixeru, di stanti pa stanti, di kódisi pa kódisi, skritor-vati organiza dadus, raúni elementus y el txiga konkluzon ma el própi el ta diskonxeba grandi párti di kes noti kunpridu y sufokanti, y di txeu kaminhu ki, ku lus bafadu y sotadu pa fórti rajada di béntu, nau foi obrigadu sigi.

Na komésu, tinha un monti di nau. Enkuantu un ta dizapareseba, otu ta surjiba, ku mésmu finalidadi, inda ki ku métodus diferenti, ku kontinjenti, tanbe, variadu.

Kes purmeru ki txiga, skritor-vati rajista, es traze Kapitons-Xéfi. Es ka ben pa fika, mas sin ku objetivu di “diskubri”, pa spadja Fé y stende Inpériu, pa kontentamentu di uns – Infante D. Henrique, pur izénplu – y kóntra vontadi di otus – Velho de Restelo, pur izeénplu, ki rabaxadu si vós y si mensájn ki dilui na bruma di ténpu, na kel praia afastadu. Suguramenti, un dia si vós ta tornaba volta pa zuni y ratunba vitoriozu, la di riba di nos montanhas pa tudu algen obi:

“Malditu kenha ki, na mundu, / na mastru isa bandera y na popa labanta véla [pa dumina mundu]! Es ta merese kastigu di Inférnu, / si é justu lei ki nu ten y nu debe sigi! / Nunka ninhun juízu, pa más grandi y profundu ki el é, / Nen ninhun melodia buldónhi, / ta traze fama ô ta inskrebe na stória es malditu kubisa di manda. // Okontráriu, el ta rabaxa y el ta kaba ku fama!” (10).

Nos skritor-vati ki ta sprimi midjór na puezia ki na próza, pa el rafreska kabésa, y na tentativa di ntende Velho de Restelo, el komesa ta rabiska alguns vérsu, diskontraidamenti:

“Kuandu diskubridor txiga na purmeru baia / el ka atxa nen ómi dispidu / nen mudjer peladu / ta spreta / nosenti y ku medu / tras di vejetason. // … El atxa somenti avis di rapina / ku biku gudu / avis di mar / ki ta bua pa lonji / avis  kantadera /   ta sibia melodias ki tioxi es ka obiba”(11).

Ku konsiénsia un poku más trankuilu, skritor-vati ratoma fiu di narason. Entri nau vizitanti y baia vizitadu, purmeru ralasionamentu, inda, ka podeba ser di duminador ku duminadu, mas sinplismenti di diskubri kunpanheru. Di un ladu, un grandi dizeju di diskubri mundu di baias; di otu ladu, sinplisidadi di un naturéza vírjen y prontu pa oferese, ku morabéza, si própi txon pa simentera di midju, komu tanbe pa fekundason di simenti di Nórti, misturadu ku kel di Sul.

Stadia di nau vizitanti ka dura txeu. Ténpu ka da pa preparason di simentera, nen mésmu pa simenti di Nórti, misturadu ku kel di Sul, xinti kalor  di kel txon birsi. Na verdadi, mison di nau vizitanti éra di diskubri baias y di  volta pa tras pa ba da kónta  di es “feito” pa Infante D. Henrigue.

Novamenti, baia di Cidade Velha, tudu kes otu baia, ta ratoma ses sekular armonia y sinplisidadi di sénpri: “nen ómis dispidu/ nin mudjeris peladu”.  Somenti mar, rótxa, vejetason, avis di rapina, areia finu di praias y algun agu pa bebe y pa réga, na fonti y na rubera. Birsindadi, sinplisidadi, frutus, alguns avi y lokalizasn na mapa éra rikézas ki baias ten. Mas kel-la tinha algun valor na merkadu di Lisboa, Sevilha ô Vneza, Génova y Flandres pa undi spesiarias di Orienti dja komesaba ta txiga através di Mediterrâneo, y pa intermédiu di rabidantis árabi? Talvês sin, talvês non.

Na es pontu, nos skritor-vati po un pontu final na purmeru dia di diáriu, di nau vizitanti. Na verdadi, “… ku kel lus di podogó / ta kria sónbra pisadu /  na kantus di sala”, dja el ka podeba kontinua. El xinti un bokadinhu kansadu y un poku frustradu, tanbe. El tinha ki rakupera forsa pa dia siginti. Asi, el po lapis ku papel di ladu, el bai na janéla odja pa mar.




Sem comentários:

Enviar um comentário