terça-feira, 21 de fevereiro de 2017

Interpretason di artigu Nonu di Konstituison

Pa Okazion di Dia Internasional di Língua Matérnu  (21/2/2017)

“LÍNGUAS OFICIAIS”
(Artigu 9º di Konstituison)

Na Dia Internasional di Língua Matérnu, N krê partilha ku nhos tudu alguns refleson sobri artigu 9º di Konstituison di Repúblika.
1.     Na epígrafi di es artigu nu ta atxa : “Línguas Oficiais”.

2.     Nunbru 1 di es artigu ta fla: “É língua oficial o Português”.

3.     Nunbru 2 ta fla “O Estado promove as condições para a oficialização da língua materna cabo-verdiana, em paridade com a língua portuguesa”.

4.     Na nunbru 3 nu ta atxa: “Todos os cidadãos nacionais têm o dever de conhecer as línguas oficiais e o direito de usá-las”.
Nu ka meste ser jurista pa entende ma Konstituison di Repúblika, inplisitamenti, dja konsagra kriolu komu língua ofisial. Si oji nu ta difende ma Parlamentu debe diklara nos língua matérna komu língua ko-ofisial é apénas pa splisita u-ki inplisitamenti dja sta konsagradu.
a)     Na verdadi, óki na epígrafi di artigu 9º nu ta atxa “Línuas Oficiais”, suguramenti el sa ta pâpia di purtugês y di kriolu kabuverdianu. Ka ten spasu pa otu interpretason.

b)     Óki na nunbru 1 el ta fla “É língua oficial o português” y non “a língua oficial é o português”, é pamodi el ta admiti  ma pa alén di purtuguês ten otu língua ofisial. Ka ten spasu pa otu interpretason.

c)     Óki na nunbru 2 el ta konsagra ma “O Estado promove as condições para a oficialização da língua materna cabo-verdiana, em paridade com a língua portuguesa”, el krê fla ma kriolu dja é ofisial, mas ma nu meste promove si ofisializason en paridadi ku português. Kualker otu entendimentu ta disvia di spritu di lei.

d)     Fialmenti, óki na nunbru 3 el ta ordena ma “Todos os cidadãos nacionais têm o dever de conhecer as línguas oficiais e o direito de usá-las”, el ta mostra klaru rekonhisimentu di kriolu komu língua ofisial. Efetivamenti, ka ta da pa iziji un dever y konfiri un direitu di un kusa ki ka ta izisti. Si Konstituison ta fla ma sidadãus ten dever di konxe línguas ofisial y direitu di uza-s, é pamodi el ta rakonhisi ma tantu purtugês komu kriolu é língua ofisial. Ka tem spasu pa otu entendimentu.
Konkluzon: Lójika y spritu di artigu 9º ta fla-nu ma Konstituison dja rakonhise kriolu, nos língua matérnu, komu língua ofisial y ma Stadu y nos tudu nu debe kria kodisons pa promove paridadi ku purtuguês na adiministrason, na ensinu, na situasons formal y informal di kumunikason. Kel-li ta signifika ma purtugês ki é nos língua di komunikason formal debe ser tanbe língua di kumunikason informal; y kriolu k’é língua di nos kumunikason informal, debe ser tanbe língua di kumnikaso formal.

Nu ta dizeja ardentimenti ki prósimu revison konstitusional ta ben splisita, na nunbru 1 di artigu 9º, ma “São línguas co-oficiais da República o CABOVERDIANO e o PORTUGUÊS”.

domingo, 19 de fevereiro de 2017

UNIDADI Y LUTA

ATUALIDADI DI PALAVRA DI ÓRDEN
 “UNIDADI Y LUTA”

Antis di más, nu krê saúda XV Kongrésu di PAICV, kunprimenta tudu kongresistas y tudu raprizentatis di partidus amigu, filisita  kamarada Janira Hopffer Almada, pa vitória spresivu na si rasenti eleison pa Prizidnti di PAICV.
Preokupadu ku situason atual di nos Partidu ki perde três eleison (lejislativu, munisipal y, di algun fórma, prizidensial tanbe); ku alguns dizentendimentu ki surji na seiu di PAICV dipôs di diróta na urnas, N disidi, na es Kongrésu, pâpia di “Unidadi y di Luta” ki, pa mi, é midjór stratéjia pa PAICV volta, di novu, pa “puder”.
Razons ki leba-m skodje téma “Unidadi y Luta”:
Na stória di nos Partidu, dja désdi Luta pa konkista di Indipendénsia y ruspetu pa dignidadi di nos povu, Amílcar Cabral, vizionáriu sima el éra, el stabilise komu léma stratéjiku pa vitória “Unidadi y Luta”.
Ku es léma, Cabral mobiliza studantis, emigrantis, kanponezis, trabadjadoris, pa epopeia di Luta di Libertason; el y si konpanherus es konvense ONU y Komunidadi Internasional di justéza y di bondadi di kel luta la.
Cabral móre  pur kauza di manóbras suju di adiversáriu; di intrigas y di inkonprenson na seiu di alguns konbatenti. Entritantu, mórti di Cabral galvaniza sentimentu di “unidadi y di luta” y 24 di Seténbru di 1973, na Giné-Bisau, y 5 di Julhu di 1975, na Kabuverdi, kontise.
Ku Indipendénsia, un nobu epopeia di luta komesa. Éra presizu orgniza Stadu, konstrui ekonomia, garanti pãu, edukason, saúdi, kria y ekipa struturas, kria y operasionaliza infastruras di dizenvolvimentu.
Duranti 15 anu (1975-1990), ku sinerjia di “unidadi y luta”, “pédra pa pédra, di ilha pa ilha”, di kanpu ti sidadi, na tudu txada ku rubera, Kabuverdi bai ta avansa, el sai di anonimatu, mundu komesa ta ruspeta-l, nos povu xinti vantájen di autoditermiason, mas si anbison éra más grandi: el kreba más liberdadi, más demokrasia, más dizenvolvimentu.
Na es altura (meadus di anus 80 y prinsípiu di anus novénta)  unidadi na PAICV ba ta sufri alguns erosãu, surji alguns disidenti, povu raklama  más kualidadi di vida, y MpD imerje komu portador di un nobu speransa.
Duranti 10 anu ta trabesa dizértu (di 1991  ti 2001), PAICV raforsa si unidadi, galvaniza si diterminason di projeta Kabuverdi pa otus patamar di dizenvolvimentu y povu, na urna, konfia-l más 15 anu di  mandatu. Duranti tudu es ténpu, infrastrurason di país aumenta konsiderávelmenti, sistéma di edukason y di saúdi da saltus konsiderável, ekonomia di país fortalise, Kabuverdi pasa ta referensiadu komu modelu di dizenvolvimentu y di demokrasia na Áfrika.
Entritantu, ku disgastis di 15 anu di puder y erozãu di unidadi partidáriu, na kupla y na bazi di Partidu, kontise diróta di 20 di Marsu y di 4 di Seténbru di 2016.
Na es momentu, unidadi di Partidu sa ta ser afetadu ku alguns vózis ta insinua ma diróta é di rusponsabilidadi kuazi ki skluzivu di Prizidenti Janira Hopffer Almada. Es mesmu unidadi sa ta fika debilitadu óki alguns militantis ta maltrata Prizidenti di Partidu, na prasa públiku, ku un linguájen inamistozu, agresivu y tudu kel-li na nómi di liberdadi di spreson, y di spasu pa sensibilidadi previstu na Statutus.
N krê dexa klaru ma liberdadi di spreson é un direitu y ma spasu pa sensibilidadis debe ser ruspetadu. U-ki é inaseitável é fórma agresivu y inamistozu módi alguns militanti krê fase isersísiu di es direitu.
Na Partidu, un kamarada é ka inimigu, é ka adiversáriu. Tudu krítika é ben-vindu désdi ki feitu ku verdadi, ku ruspeitu, ku elevason y na spasu adekuadu, sen skese ma é un kamarada ki nu sa ta kritika.
Es kongrésu ta ser stóriku si direson di Partidu rakonhise eventuais falha, si sensibilidadis izistenti rakonhise izajeru na linguajen utilizadu y inapropriedadi di spasu skolhidu pa krítikas ki sirkula na komunikason sosial.
Na “unidadi y luta”, na izersísiu di sensibilidadis ku verdadi, ruspeitu y elevason, nu ta torna koloka PAICV na róta y na azágua di puder.

PAICV é un patrimóniu konstruídu pa nos tudu. PAICV meste trabadju y engajamentu di nos tudu. Anton, nu uni y ku es union, suguramenti, nu torna pô PAICV riba la na puleru. Asi, un PAICV más fórti, sertamenti, el ta kontribui pa un Kabuverdi más justu y más inklusivu. Obrigado.