terça-feira, 24 de agosto de 2021

 KRIOLU FUNDU (baziletal)

KRIOLU LÉBI (mezoletal)

Terminolojia sientífiku di “krioulu fundu” é “kriolu baziletal”. Y kel di “kriolu lébi” é “kriolu mezoletal”.
Ta izisti, inda “kriolu akroletal”. Es últimu dizignason el ta korporiza un kriolu diskaraterizadu pamodi, na fonétika, na morfolojia y, partikularmnti na leksikografia, kuazi ki el ta konfundi ku purtugês.
Mi, N ta difende un “kriolu mezoletal” ki ta okupa un pozison déntu meiu, entri baziletal y akroletal (in medio stat virtus); ki ka ta dispreza “kriolu fundu”, nin ka ta konfundi ku purtugês. El é ta raprizenta un síntizi di gramátika afrikanu, di lésiku purtugês y di un rakonstruson lokal, na spreson y na signifikason.
Pulítika linguístiku debe kria kondisons pa majistériu di “kriolu mezoletal” y pa identifikason y rasgati di “kriolu baziletal”.
Ningen ka obrigadu pâpia kriolu móda nos dóna ku donu, dondóna ku dondonu, burdóna ku burdonu. Mas ken ki konxe stória di nos língua, si pasadu ku si prezenti, el ta pode da midjór kontributu pa dizenvolvimentu, el ta pode valoriza midjór “devenir” di nos kriolidadi.
Pa kel-li, é prisizu ki studiózus investiga, ki pedagogus ensina, ki kriadoris y skritoris produzi, ki komunikdoris komunika, ki disizoris disidi, ki polítikus planifica, ki governantis kria kondisons pa diféza y valorizason di kriolu y di kriolidadi.
Infelismenti, trokadu dizértu di polítika linguístiku, erozon di kriolu baziletal y kontaminason di kriolu mezoletal dja toma txada pa pónta. Kriolidadi, kel midjór legadu di nos povu, vergonhózameni nu sa ta dexa dilui na bruma di ténpu. Y, dipôs, si nu ka toma juís, kusé ki nu ta ben fika ku el? Talvês un monti di manduxu ki tudu algen prendadu ta fuxi di el. Ku nos identidadi sabodjadu ô mésmu distruídu, nos kastélu ta dismantxa, nos kriolidadi ta komesa ta labi-labi na lama, dizorientadu y sen pó di pega na el. Y un povu sen si identidadi é sima “arku-da-bedja” sen ninhun kor, é sima un korpu sen vida, é sima un planta sen fódja nen seiva.
Tudu es rafleson kudi na nha menti lógu dipôs di post ki ónti, 19/08/21, N publika na Faceboook: “KRIOLU DI FUTURU: Un Arku-da-bedja Inkluzivu”.
Un jóven ki lê es nha post, el atxa dos spreson ki tioxi el ka obi ta fladu: “arku da bedja y “kalabedótxi ben urdidu”. Kantu N fla-l ma “arku-da-bedja”é mesmu ki “arku-íris” y ma “kalabedótxi ben urdidu” é omésmu ki “manta di ratadju ben tesedu”, e fla: “onhô, fórti kansadu, fórti kriolu (fundu) é trankadu!”.
Déntu mi, N rasponde-l: kriolu é santadu sima agu di fonti, é dóxi sima mel-da-bedja. Ken ki ka atxa djazigu di prende-l na skóla, ka ten kulpa di diskonxe-l.
É bon ki pulítikus, governantis, invistigadoris, pedagogus, skritoris y komunikadoris dubrusa sobri kal ki é ses rasponsabilidadi na matéria di pulítika linguístiku di nos téra, na matéria di diféza y valorizason di nos kriolidadi.

Praia 20/08/2021

KONTRADISON DI TXIKU SPÉRTU

 

Eleison ta ganhadu y ta perdedu. Na DEMOKRASIA, Povu ki ta manda, óki ningen ka tenta ngane-l, nen tra purbetu di si frajilidadi.
Na un rinkon kualker di planéta, un Korénti spontániu ganha eleison, trokadu dos razon fundamental: a) povu dja staba kansadu di prátikas monolítiku di pulítika y di alguns vísiu di enton poder instaladu; b) alguns dizertoris di es prátikas konvense povu ma vizon y ativu di Partidu ki luta y vense duminason ejemóniku, na ses rubera, éra piór ki diabu na Inférnu.
Maiór párti di es dizertoris komesa ta odja ses kabésa komu uns “anjinhu” (salvu alguns exseson) y ses adiversáriu komu uns “diabinhus”, salvu alguns exseson, tanbe.
U-ki é mésmu stranhu é ki ses “mondon”, ku medu di si prátikas di pasadu ser diskubértu, dja el troka si própi nómi di batismu, ku kel di un árbitru ki, óki sta “em mangas de camisa”, ta djuga y ta pita, omésmu ténpu, na análizi di un si konpanheru di jornada, diziludidu ku el.
Rasentimenti, na un vídeo, es mondon di mundu, ki disidi kandidata pa un “Olinpu kualker”, sen ninhun pónta di rasponsabilidadi, el diklara ma, na kualidadi di altu funsionáriu di Stadu, el kolabora, sin, ku “rijimi monolítiku di pulítika” pamodi funsons adiministrativu ki el ta izerseba ta izijiba kel-la.
Komu el ka txiga di ser ménbru di govérnu, nen diputadu, antis di mudansa di rjimi, leis y prátikas ki enton vigora, ku si kunplisidadi tékniku, ka pode ser di si rasponsabilidadi, el konklui, pamodi ka foi el ki aprova-s, mas sin, governantis y deputadus.
Más: el fla inda ma un di kes lei raformista ki aprovadu y ki, na un sértu rubera, devidu dizinformason y instigason provoka rabelion, éra un lei atual y modérnu, dja ki el ta preveba nasionalizason, a-partir di un sértu limiti, y indiminizason di propritárius.
Anton, pa el, ka ta fase sentidu rasponsabiliza-l, negativamenti, pa asesoria ki el da na feitura di un tal lei.
Es kandidatu pa tribuna di “Olinpu” atxa ma intilijenti é so el; ma nos otu nu ka ten kapasidadi di rasiosina. Si el asesora governantis ki aprova lei, dja ki el ta dizinpenhaba un kargu públiku, pamodi ki, na diskordánsia di un diploma, ô di un prátika profundamenti injustu, el kontínua ta da si asesoria, el ka tevi korájen di pidi dimison di kargu!!!!?
Si lei di rafórma pa okupason di téra éra atual y justu, pamodi ki el foi “bandera y iska”, na eleison subsekuenti, pa distrui y umilha promotoris di lei, txeu di es konpletamenti inosenti!!!.
Ka basta muda “nómi di batismu” pa “nominhu di rua”, pa paga stória ki nu sta envolvidu na el, di pé sai kabésa.
Un Konsedju: na nos rinkon di es dés prinsezinhas, tudu es formozinhas, nu asumi, integralmenti, nos stória di luta y raziliénsia; nu rakonhise nos érus pa nu pode evita-s; nu valoriza nos prezenti di luta, pa más liberdadi y más inkluzon; nu trabalha pa nos futuru ser kada bes midjór: na dizenvolvimentu; na liberdadi; na inkluzon y ekuidadi.
Dja txiga ténpu di nu po juís na kabésa y di trabadja pa un patamar di DEMOKRASIA MÁS ELEVADU.
Pa es nóbri taréfa, nos tudu debe ser fidju di déntu ki ta djuga bóla di dizenvolvimentu integral, na un konpetison síviku, y nãu na un djogu brutu y disleal, entri “pédra ku garafa”; entri "fidjus di déntu ku di fóra".
Pa ningen ka skese: NOS TUDU É SER UMANU, DI UN MÉSMU RINKON, KU IGUAL DIREITUS Y DEVERIS, KONSAGRADU NA KONTITUISON DI REPÚBLIKA.
Nu ka ta kansa di rapiti: NU DJUNTA MON na trabadju; nu rafliti ku KABÉSA; nu AJI KU KURASON pa, djuntu ku kandidatu ki nu skodje, pa po órden na "OLINPU, nu koloka nos Rinkon Riba La: na dizenvolvimentu, na inkluzon, na saúdi, na edukason, na justisa, na Stadu di Direitu Demokrátiku.

Praia, 23/08/2021

terça-feira, 17 de agosto de 2021

 

KRIOLU DI FUTURU:

Un Arku-Iris-Inkluzivu

 

Stratéjia di valorizason y di padronizason linguístiku, na Kabuverdi, dexa di ser un úniku stréla pa ser un konstelason; el dexa de ser un kaminhu di un so direson, pa el ser un arku-iris-inkluzivu, ku anténa pa tudu ladu, ku kunplisidadi y armonia di un kalebedótxi, ben urdidu.

 

Purmeru tentativa foi di toma varianti más antigu, más konsolidadu y, sosialmenti, mas raprizentativu. Kel-li éra, provavelmenti, kaminhu más kurtu y ménus kustozu. Kes otu variani labanta kabésa y es fla ma es mé, tanbe, na ses rubera, es é inportanti y raprizentativu.

 

Es atitudi provoka un segundu tentativa ki foi di toma kes dos varianti más raprizentativu, di Nórti y di Sul, enrikise-s ku partikularidadis pertinenti y raprizentativus di kes otu varianti. Es stratéjia ta raprizenta un pasu pozitivu, mas el ka merese un konsensualizason ku forsa di lejitimason.

 

Finalmenti, un tirseru stratéjia sa ta ganha konsisténsia y é posível ki el ben ganha lejitimidadi sosial. Nu sa ta pâpia stratéjia di “arku-iris-inkluzivu” na pulítika di padronizason y valorizason di nos kriolu. Naturalmenti, el é un kaminhu más kunpridu na stratéjia di padronizason linguístiku, mas nu ten ki rakonhise ki si nu konsigi po-l na prátika, nu ta fika ku un kriolu más riku, más diversifikadu, ku maleabilidadi y spresividadi más grandi na komunikason, en jeral, y na produson sientífiku y kriatividadi artístiku, partikularmenti na litteratura.

 

Es tirseru stratéjia ta parti di dos séntru: Nórti y Sul. Kada un di es séntru ta ba ta enrikise si legadu ku lus di konstelason liguístiku ki sta na si vólta, nun purmeru momentu. Na un sugundu momentu, provavelmenti, ku mobilidadi sosial kada bes más grandi; ku studus linguístikus kada bes más jeneralizadu y aprofundadu; ku dzienvolvimentu sosial, kultural, sientífiku y literáriu kada bes más asentuadu, Nórti ku Sul pode «brutxi» na kunpanheru, pode kalanbetxa, na un purmeru momentu, pode na fin produzi un «kalabedótxi» linguístiku inkluzivu, riku y ben urdidu.

 

Ku es stratéjia, pode ben fika normal realiza frazis sima: «Dja dura N ka odja-bu” y “diazá, N ka oiá-be”; “kel minina la é rai di bunita” y “kel minina la é bunita pa frónta”; “e da-l un téta rixu” y “el da-l un brasa garrotxóde”; “e konta kasí” y «el ptá feninha» ; "N sanha na el" y "N pta-l un skrépa"; "dja nu kre-bu txeu, minina" y "dja du gostâ de bo, menina".

 

Naturalmenti, alguns elementu di fonétika, y mésmu di strutura, pode ben sufre alterason.

É un inkógnita sabe modi ki nos “arku-iris” linguístiku ta ben fika na futuru. Un kusa é sértu: si es stratéjia inkluzivu ser konduzidu ku spritu di unidadi nasional; ku valorizason di realidadi linguístiku lokal y matrisial; ku promoson di realidadi linguístiku, tendensialmenti, global, nos kriolu ta fika un língua arku-iris spresivu, ku grandéza di tamanhu di nos própi kriolidadi, más rizoma ki raís.


 

 

Pedagojia di es tirseru stratéjia debe sentra na kes dos varianti di tendénsia globalizanti. Lokalmenti, ensinu ta parti di varianti matrisial y profesor, a-partir di material didátiku produzidu na kes dos varianti, tendensialmenti, globalizati, uzandu di si abilidadi, el ta faze transpozison pa varianti matrisial di si turma.

 

Ku es prátika, alunus ta konxe, midjór, funsionamentu di ses varianti matrisial y es ta aumenta ses konpiténsia na variantis tendensialmenti globalizanti.

 

Na orizonti di dos, tres, kuatu, sinku ô más dékadas, unifikason y padonizason linguístiku spresivus pode kontise.

 

Manuel Veiga

17 di Agostu di 2021

 

domingo, 15 de agosto de 2021

 

 

 

 

PENSAMENTU 43

 

TESTAMENTU INTENPORAL DI NHU PEDRINHU

FÓRTI TRANKADU NTENDE, NA PRINSÍPIU! OJI, SI NTENDIMENTU É MÁS GRANDI.

 

Désdi ki mundu é mundu, désdi ki el komesa ta ntende un kusinha, el da kónta ma tudu kusa ki ta nase, un dia, ta pasa pa un otu dimenson ki, inda, ka ta da pa el ntende dretu. Es otu dimenson, pa uns é paraízu; pa otus é inférnu; pa jeneralidadi di ser umanu é JORNADA SEN RATORNU.

 

Paraízu ku inférnu é produtu di FÉ. Pa razon nu ka ta txiga la. Anton, Nhu Pedrinhu, la di Rubera Riba, ta fika apénas ku dimenson "jornada sen ratornu", komunmenti konxedu pa Mórti.

 

Si, umanamenti, midjór kaminhu pa alkansa verdadi é RAZON, un purgunta ki meste raspósta é si, pa RAZON, é posível konprende Mórti?

 

Sima nu sabe, el é dezintegrason di nos korpu fíziku na matéria inérti, ku dizaparisimentu di tudu kapasidadi y inerjia vital ki un korpu vivu ta prizenta.

Purgunta ki ta koloka é kal ki é intilijénsia di es dizintegrason? Pamodi ki naturéza ordena pa ser di es manera, y nãu di otu?

 

Óki un ser nase, kria, prokria, transforma pa midjór tudu ki ta envolve-l y ta rodia-l, si dizintegrason, sen ser totalmenti ntendidu, é más konprensível.

 

U-ki ka ta da mésmu pa ntende é odja un ser vivu ta dizintegra na flor di idadi, antis di da kónta di razon pamodi é nase, pamodi el ben pa es mundu. Kalker ki é razon di es dizintgrason, rasionalmenti, é trankadu diskubri intilijénsia di es situason. Pur isu, Nhu Pedrinhu ta prifiri dibrusa na dizintegrason, na fin di un mison ben kunpridu.

 

Si, un bes, el ta txoraba, diskonsladu y dizisperadamenti, pasamentu di un ser amadu, sima si mãi, pur izénplu, oji el pode txora sodadi di suparason, mas sen dizuspéru, sen dexa di kume ô di durmi, sen dexa di leba un vida normal y integral, ku rakolhimentu, é sértu, mas sen kai na dipreson, ô na dizuspéru.

 

Na si kazu, el ki tinha tudu pa ka da sértu na vida y, trokadu forsa di si intirioridadi, di si vontadi y di si sforsu pesoal y anbiental, el konsigi vive y sa ta vive na ekilíbriu sentimental, material y kultural.

 

Dja na septuajézimu azágua di vida, si si dizintegrason da, na óra ki el da, ka ta ser ninhun fin-di-mundu, ninhun surpréza dizusperanti. Kontisi y prontu! Mison kunpridu, na meiu di difikuldadi, é karton di rakomendason pa otu mison, na otu dimenson, si, na el, el ben kontinua ku algun mison pa kunpri.

 

Anton, testamentu ki el ta dexa pa si família, pa si amigu ku amigas, pa tudu kenha ki stima si mison y konvivénsia na téra, é pa es seta, ku naturalidade y  spritu paziguadu, kondison umanu, sima el é.

 

É normal xinti sodadi. Mas é dizintilijénsia bai kóntra kondison di própi naturéza umanu. Asi, legadu ki Nhu Pedrinhu ta dexa na memmória di ténpu y el ta leba, tanbe, na si mala di viájen, é: DIGNIDADI NA SI MÓRTI, NATURALIDADI NA SI FUNERAL, SODADI Y LIBERDADI NA SI RAKORDASON.

 

Na kualker situason ki el, Nhu Pedrinhu, el ba fika na el, spiriénsia di mison kunpridu na téra, na kondison di umanu, ta abilita-l kunpri ku susésu kualker otu mison, na nobu kondison ki el ben pasa ta ten.

 

Ku es disizon tomadu, el sina si testamentu, pa ser kunpridu, ruspetadu y izekutadu, oji, manhan y sénpri.

 

14 di Agostu di 2021

Manuel Veiga

 

sexta-feira, 13 de agosto de 2021

 

 

KRIOLU LOKAL, DI ÁNBITU, TIPIKAMENTI, MATRISIAL

KRIOLU LOKAL, DI ÁNBITU, TENDENSIALMENTI, GLOBAL

 

Kriolu é midjór karton di nos identidadi. Parse-m ma nos tudu nu ta konkorda ku es afirmason. Basta nu odja modi ki “asuntu kriolu” ta mobiliza nos gentis. Basta nu odja diféza y valorizason ki kada un ta fase di ruspetivu varianti.

Entritantu, tudu varianti ka ten igual ánbitu di konprenson, aseitason y utilizason, a-nível nasional.

 

Basta nu odja, pur izénplu, kal varianti, ô variantis, ta utilizadu na situasons di komunikason ki nu kre pasa un mensájen inportanti pa tudu nason. Kal varianti sa ta uzadu, na es momentu di pandemia di Covid 19, pa sensibiliza populason pa kuidadus sanitáriu y pa inportánsia di vasina? Kal varianti ô variantis utilizadu na ténpu di otus epidemia, sima kólera, zika, etc., etc.

 

Si nu fika aténtu, nu ta odja ma, na spots publisitáriu, ta uzadu más variantis di ánbitu, tendensialmenti global ki kes di ánbititu, tendensialmenti, matrisial.

É un faktu ma varianti badiu y varianti sanpa-mindélu é kes dos di ánbitu, tendensialenti, global. É ka mi ki fla, é sosiedadi ki skodje.

 

Anton, pulítika di valorizason linguístiku ten ki ser diferensiadu, pamodi kontestu é diferensiadu.

 

Lokalmenti, autoridadis, artistas, kriadoris, invistigadoris, pedagogus, komunikadoris ten ki pusta na diféza, valorizason y utilizason di varianti matrisial.

 

Nasionalmenti, autoridadis, artistas, kriadoris, invistigadoris, pedagogus, komunikadoris debe pusta na diféza, valorizason y utilizason di variantis di ánbitu, tendensialmenti, global.

 

Na nha perspetiva, nu ten 7 varianti matrisial: Santanton, S. Nikolau, Boavista, Sal, Maiu, Fogu y Brava.

 

Nu ten 2 varianti, tendensialmenti global, na Santiagu y S. Visenti.

 

Unifikson linguístiku ta da a-partir di variantis di ánbitu tendensialmenti global, mas enrikisidus ku partikualaridadis pertinenti y raprizentativu di tudu varianti matrisial.

 

Pedagojia di valorizason, na variantis di ánbititu matrisial, ta komesa ku realidadi lokal y ta fase ponti ku variantis di ánbitu, tendensialmenti, global ki, na sirkunstánsia, é Santiagu y S. Visenti.

 

Pedagojia di valorizason di variantis, tenensialmenti, global, ta parti di realidadi lokal, ta fase ponti ku spreson y strutura tantu ku kel otu varianti di globalizason, komu ku spreson y struturas pertinnenti, konxedu, di tudu varianti matrisial.

 

UNIFIKASON LINGUÍSTIKU ta da dipôs di un ténpu razoável ki pode ser di 20, 30, 40, 50 ô más anu. Unifikason di variantis di ánbitu tendensialmenti global, unifikason di tudu varianti, ta da ku mobilidadi sosial, ku komunikason sosial y otus komunikadoris, ku investigason, ensinu, literatura, rabidantis, trókas komersial, turismu intérnu, atividadis kultural y disportivu ... ta ser rasponsável pa es unifikason.

 

Material didátiku, pa razons ekonómku, debe ser elaboradu apénas na kes dos varianti di ánbitu, tendensialmenti, global. Profesor debe ser buldónhi (debe ten abilidadi) pa stabilise koruspondénsias, ku djuda di si própi alunus. Manual O Caboverdiano em 45 Lições é un izénplu di material didátiku ku bazi na kes dos varianti di ánbitu tendensialmenti global.

 

Es stratéjia pode leba-nu konstrui un unifikason linguístiku inkluzivu ku kunplisidadi di tudu varianti.

 

N debe fla-nhos ma, mi própi, N utiliza es stratéjia na aulas di kriolu ki N da, duranti ténpu ki N foi profesor na CFPES, na ISE y na Uni-CV, na undi N tinha alunus di tudu ilhas di Kabuverdi, exsétu Brava. Pur izénplu, na traduson di un téstu, si alunu éra di Fogu, el ta faseba traduson na si varianti y dipôs, profesor y alunus ta stabiliseba koruspondénsia ku otus varianti. Si alunu éra di Santanton, traduson éra na si própi varianti, sigidu di diskubérta di koruspondénsia na otus varianti, ku partisipason di turma plural.

Enjenharia di es stratéjia ta dipende txeu di kriatividadi di profesor di kriolu y nãu di profesor di varianti A ô B.

 

12 de Agosto e 2021

Manuel Veiga

terça-feira, 10 de agosto de 2021

 


PARABÉNS TARRAFAL
PELO TEU BONITO E MAJESTOSO PEDONAL
Fui ao Tarrafal, em jeito de turismo interno e familiar, apenas por uma noite. A minha família nuclear (esposa, filhos, noras e netos foram por uma semana).
Que maravilha!
Estivemos numa aprazível residencial da filha do meu antigo colega de Seminário. Pudemos degustar a rica culinária da Cidade de Nha Bibinha Kabral. Chegámos a “curtir” (particularmente os meus netos) a bonita baia e praia, defrontes ao Monte Graciosa.
Eu e a minha esposa fomos, ainda, revisitar o Campo de Concentração, revivendo a triste história onde, seguramente, se assenta uma das colunas da nossa Independência – obrigado, combatentes! Nós e Cabo Verde somos reconhecidos (deveríamos ser todos reconhecidos) pela grandeza e heroicidade do vosso combate e contributo.
O que a mim e à minha esposa mais nos impressionaram foi a bonita e acolhedora via pedonal, junto à orla marítima. Parabéns autoridades municipal e central, responsáveis por essa tão bela quão acolhedora obra que, para além da sua beleza, é também de uma grande utilidade para os desportistas, para os turistas e para a população, em geral.
O pedonal do Tarrafal fez-me, a mim, recuar no tempo e lembrar-me do então projetado pedonal de Achada de Santo António, a qual deveria começa desde o local onde se situa o Restaurante O Poeta, e terminar na Cruz do Papa. Seria uma espécie de pulmão azul e de binóculo da Cidade, onde se pode desfrutar de um panorama invejável.
Ora, um “chico esperto” que, naquela altura, trabalhava na Câmara, apoderou-se de um espaço, ali, e construiu a sua vivenda.
Seguidamente, outros arquitetos, engenheiros e personalidades influentes reservaram o seu lote e construíram a sua vivenda, também, ficando a cidade privada de um fantástico "bem" coletivo.
Sabe-se que um destacado engenheiro, cujo nome não estamos autorizados a revelar, recusou-se construir na zona, porque achava que aquele espaço, como previsto, deveria ser um pedonal para desfrute de todos os citadinos, turistas e população em geral.
Obrigado, caro compatriota por essa atitude cidadã. Se os que decidem sobre o mapeamento da Cidade da Praia pensassem todos assim, hoje não teríamos uma Cidade-betão-armado que basta o interessado ter cifrão para construir onde bem entender e como bem entender. Oxalá a nova Câmara consiga remediar o que ainda seja possível remediar.
A Cidade de Tarrafal está sendo uma urbe ordenada com humanismo, com sensibilidade ambiental, com pragmatismo turístico e cultural, embora ainda com vários constrangimentos.
Por tudo isto, obrigado autoridades, parabéns população do MONTE GRACIOSA e do berço de Nha Bibinha Kabra!
Pode ser uma imagem de massa de água
Djuntamoh Afrikanu, Tubaron Frederico Hopffer Almada e 25 outras pessoas
4 comentários
2 partilhas
Gosto
Comentar
Partilhar