terça-feira, 17 de agosto de 2021

 

KRIOLU DI FUTURU:

Un Arku-Iris-Inkluzivu

 

Stratéjia di valorizason y di padronizason linguístiku, na Kabuverdi, dexa di ser un úniku stréla pa ser un konstelason; el dexa de ser un kaminhu di un so direson, pa el ser un arku-iris-inkluzivu, ku anténa pa tudu ladu, ku kunplisidadi y armonia di un kalebedótxi, ben urdidu.

 

Purmeru tentativa foi di toma varianti más antigu, más konsolidadu y, sosialmenti, mas raprizentativu. Kel-li éra, provavelmenti, kaminhu más kurtu y ménus kustozu. Kes otu variani labanta kabésa y es fla ma es mé, tanbe, na ses rubera, es é inportanti y raprizentativu.

 

Es atitudi provoka un segundu tentativa ki foi di toma kes dos varianti más raprizentativu, di Nórti y di Sul, enrikise-s ku partikularidadis pertinenti y raprizentativus di kes otu varianti. Es stratéjia ta raprizenta un pasu pozitivu, mas el ka merese un konsensualizason ku forsa di lejitimason.

 

Finalmenti, un tirseru stratéjia sa ta ganha konsisténsia y é posível ki el ben ganha lejitimidadi sosial. Nu sa ta pâpia stratéjia di “arku-iris-inkluzivu” na pulítika di padronizason y valorizason di nos kriolu. Naturalmenti, el é un kaminhu más kunpridu na stratéjia di padronizason linguístiku, mas nu ten ki rakonhise ki si nu konsigi po-l na prátika, nu ta fika ku un kriolu más riku, más diversifikadu, ku maleabilidadi y spresividadi más grandi na komunikason, en jeral, y na produson sientífiku y kriatividadi artístiku, partikularmenti na litteratura.

 

Es tirseru stratéjia ta parti di dos séntru: Nórti y Sul. Kada un di es séntru ta ba ta enrikise si legadu ku lus di konstelason liguístiku ki sta na si vólta, nun purmeru momentu. Na un sugundu momentu, provavelmenti, ku mobilidadi sosial kada bes más grandi; ku studus linguístikus kada bes más jeneralizadu y aprofundadu; ku dzienvolvimentu sosial, kultural, sientífiku y literáriu kada bes más asentuadu, Nórti ku Sul pode «brutxi» na kunpanheru, pode kalanbetxa, na un purmeru momentu, pode na fin produzi un «kalabedótxi» linguístiku inkluzivu, riku y ben urdidu.

 

Ku es stratéjia, pode ben fika normal realiza frazis sima: «Dja dura N ka odja-bu” y “diazá, N ka oiá-be”; “kel minina la é rai di bunita” y “kel minina la é bunita pa frónta”; “e da-l un téta rixu” y “el da-l un brasa garrotxóde”; “e konta kasí” y «el ptá feninha» ; "N sanha na el" y "N pta-l un skrépa"; "dja nu kre-bu txeu, minina" y "dja du gostâ de bo, menina".

 

Naturalmenti, alguns elementu di fonétika, y mésmu di strutura, pode ben sufre alterason.

É un inkógnita sabe modi ki nos “arku-iris” linguístiku ta ben fika na futuru. Un kusa é sértu: si es stratéjia inkluzivu ser konduzidu ku spritu di unidadi nasional; ku valorizason di realidadi linguístiku lokal y matrisial; ku promoson di realidadi linguístiku, tendensialmenti, global, nos kriolu ta fika un língua arku-iris spresivu, ku grandéza di tamanhu di nos própi kriolidadi, más rizoma ki raís.


 

 

Pedagojia di es tirseru stratéjia debe sentra na kes dos varianti di tendénsia globalizanti. Lokalmenti, ensinu ta parti di varianti matrisial y profesor, a-partir di material didátiku produzidu na kes dos varianti, tendensialmenti, globalizati, uzandu di si abilidadi, el ta faze transpozison pa varianti matrisial di si turma.

 

Ku es prátika, alunus ta konxe, midjór, funsionamentu di ses varianti matrisial y es ta aumenta ses konpiténsia na variantis tendensialmenti globalizanti.

 

Na orizonti di dos, tres, kuatu, sinku ô más dékadas, unifikason y padonizason linguístiku spresivus pode kontise.

 

Manuel Veiga

17 di Agostu di 2021

 

Sem comentários:

Enviar um comentário