KRIOLU DI FUTURU:
Un Arku-Iris-Inkluzivu
Stratéjia di valorizason y di padronizason
linguístiku, na Kabuverdi, dexa di ser un úniku stréla pa ser un konstelason;
el dexa de ser un kaminhu di un so direson, pa el ser un arku-iris-inkluzivu,
ku anténa pa tudu ladu, ku kunplisidadi y armonia di un kalebedótxi, ben
urdidu.
Purmeru tentativa foi di toma varianti más antigu, más konsolidadu y,
sosialmenti, mas raprizentativu. Kel-li éra, provavelmenti, kaminhu más kurtu y
ménus kustozu. Kes otu variani labanta kabésa y es fla ma es mé, tanbe, na ses
rubera, es é inportanti y raprizentativu.
Es atitudi provoka un segundu tentativa ki foi di toma kes dos varianti más
raprizentativu, di Nórti y di Sul, enrikise-s ku partikularidadis pertinenti y
raprizentativus di kes otu varianti. Es stratéjia ta raprizenta un pasu
pozitivu, mas el ka merese un konsensualizason ku forsa di lejitimason.
Finalmenti, un tirseru stratéjia sa ta ganha konsisténsia y é posível ki el
ben ganha lejitimidadi sosial. Nu sa ta pâpia stratéjia di
“arku-iris-inkluzivu” na pulítika di padronizason y valorizason di nos kriolu.
Naturalmenti, el é un kaminhu más kunpridu na stratéjia di padronizason
linguístiku, mas nu ten ki rakonhise ki si nu konsigi po-l na prátika, nu ta
fika ku un kriolu más riku, más diversifikadu, ku maleabilidadi y spresividadi
más grandi na komunikason, en jeral, y na produson sientífiku y kriatividadi
artístiku, partikularmenti na litteratura.
Es tirseru stratéjia ta parti di dos séntru: Nórti y
Sul. Kada un di es séntru ta ba ta enrikise si legadu ku lus di konstelason
liguístiku ki sta na si vólta, nun purmeru momentu. Na un sugundu momentu,
provavelmenti, ku mobilidadi sosial kada bes más grandi; ku studus linguístikus
kada bes más jeneralizadu y aprofundadu; ku dzienvolvimentu sosial, kultural,
sientífiku y literáriu kada bes más asentuadu, Nórti ku Sul pode «brutxi» na
kunpanheru, pode kalanbetxa, na un purmeru momentu, pode na fin produzi un
«kalabedótxi» linguístiku inkluzivu, riku y ben urdidu.
Ku es stratéjia, pode ben fika normal realiza frazis sima: «Dja dura N ka
odja-bu” y “diazá, N ka oiá-be”; “kel minina la é rai di bunita” y “kel minina
la é bunita pa frónta”; “e da-l un téta rixu” y “el da-l un brasa garrotxóde”;
“e konta kasí” y «el ptá feninha» ; "N sanha na el" y "N pta-l
un skrépa"; "dja nu kre-bu txeu, minina" y "dja du gostâ de
bo, menina".
Naturalmenti, alguns elementu di fonétika, y mésmu di strutura, pode ben
sufre alterason.
É un inkógnita sabe modi ki nos “arku-iris” linguístiku ta ben fika na
futuru. Un kusa é sértu: si es stratéjia inkluzivu ser konduzidu ku spritu di
unidadi nasional; ku valorizason di realidadi linguístiku lokal y matrisial; ku
promoson di realidadi linguístiku, tendensialmenti, global, nos kriolu ta fika
un língua arku-iris spresivu, ku grandéza di tamanhu di nos própi kriolidadi,
más rizoma ki raís.
Pedagojia di es tirseru stratéjia debe sentra na kes dos varianti di
tendénsia globalizanti. Lokalmenti, ensinu ta parti di varianti matrisial y
profesor, a-partir di material didátiku produzidu na kes dos varianti,
tendensialmenti, globalizati, uzandu di si abilidadi, el ta faze transpozison
pa varianti matrisial di si turma.
Ku es prátika, alunus ta konxe, midjór, funsionamentu di ses varianti
matrisial y es ta aumenta ses konpiténsia na variantis tendensialmenti
globalizanti.
Na orizonti di dos, tres, kuatu, sinku ô más dékadas, unifikason y
padonizason linguístiku spresivus pode kontise.
Manuel Veiga
17 di Agostu di 2021
Sem comentários:
Enviar um comentário