domingo, 4 de novembro de 2012

Modi ta Fladu na bu Rubera?


Modi ta Fladu na bu Rubera? (Facebook di 4.11.12)

1. Kóre lugar (St). Semiá ondê ke semente ka nassê ô dezaparesê (Barl.). Semear de novo (Pt.).

2. Kóre papel (St.). Trá dokumente (Barl.). Tirar documentos (Pt.).

3. Kurkuti (St.). Fazê rióla (Barl.). Fazer intrigas (Pt.).

quinta-feira, 1 de novembro de 2012

ÓRA DI PASÁJEN DI TISTIMUNHU!


Na dia 30 di Otubru, sinhor Ministru di Kultura, Dr. Mário Lúcio, enposa Kumison Nasional pa Línguas, un entidadi ki ten pa mison asesora Guvérnu na trasa y na materializa pulítika linguístiku di nos Téra.

Parabens, sinhor Ministru, pa es inisiativa! Dja nu txiga na un fazi ki, sobritudu relasionadu ku nos língua matérnu, ten nisisidadi di nu da un saltu di kualidadi.

Mi tanbe, N ta fase parti di es Kumison. Kantu N rasebe konviti di sinhor Ministu, N tuntunhi, pamodi dja é ténpu di pasa tistimunhu pa jerasons más nobu. Entritantu, alguns amigu konsedja-m pa N sta prezenti, inda ki diskretamenti, pamodi nha kontributu pode ser válidu inda. Kel-li é razon pamodi N seta konviti, mas na sértéza ki nha kontribuison ta ser diskrétu. Na verdadi, ÓRA DJA TXIGA, ÓRA DI PASÁJEN DI TISTIMUNHU pa konpiténsias más jóven y, talvez mesmu, ku más inerjia y más ténpu di konduzi barku pa un bon portu, sen skekese di kaminhu andadu, di vitórias konsigidu, na un luta dizigual, na un kaminhu di txeu spinhu, di txeu skora, di  txeu tirsidjadura, ditxeu pulémika.

É presizu nu ka skese ma oji sa ta papiadu di ofisializason di nos língua, mas ónti ta flada ma el e ka éra língua, ma el ka tinha régras nen gramátika. Oji dja sa ta ensinadu nos kriolu na Uni-CV, na Mérka y na Purtugal, mas ónti ensinu di kriolu éra proibidu. Ónti nu tinha kobadura y tirsidjadura sobri nos kriolu, mas oji senténas di disertason, dizénas di tézis, di ensaius, di livrus di gramátika y di disionáriu, ti mésmu romansis dja skrebedu. Oji ten inda un dekrétu ki aprova alfabétu kabuverdianu, diplomas ki aprova linhas stratéjiku pa afirmason y valorizason di nos kriolu, ô anton ki aprova insentivus pa kriason kultural, na nos língua matérnu.

Dja nu pode da un saltu di kualidadi y es saltu nu ta da-l pamodi Guvérnu sta interesadu, Partidus pulítiku sa ta manifesta abertura kada bês más grandi, jovens dja paixona pa ses língua, akadémikus nasional y stranjeru sa ta invistiga manenti, y Kumison Nasio pa Línguas tene pa frénti un kaminhu ku ménus spinhu, ku más siénsia y  ku más konsiénsia.

N ta dizeja bon trabadju pa Kumison Nasional pa Línguas y ta fika konpromisu di nha kolaborason, sénpri ki nisisáriu y útil. Si Óra di Pasájen di Tistimunhu dja Txiga, nu pode fla tanbe ma dja sta na óra di nu da un saltu di kualidadi. É mesmu gósi, pamodi «DJA KA TA DISDJA», y Kabuverdi prende y dja el da prova ma anda é pa frénti, sen skese di odja pa tras y di pensa na FUTURU.

quinta-feira, 18 de outubro de 2012

Dia Nasional di Kultura y di Kumunidadis


KONPROMISU DI SKREBE KRIOLU KU IZIJÉNSIA (Facebook de 18.10.2012)

 Na es 18 di Otubru, Dia Nasional di Kultura y di Kumunidadis, nha grandi ominájen ta bai  pa nos Kultura, pa nos Língua,  pa Eugénio Tavares, pa nos emigrantis y pa JÓVENS di Kabuverdi.

Nhu Eugénio Tavares é patronu di es Dia y, oji, el é aniversarianti.  Nos kultura y nos língua é grandi sima mar, é largu sima séu, é inportanti sima nos Povu. Pa  Nho Eugénio, ki foi un grandi ómi di kultura, un konbatenti pa afirmason di nos língua,  N krê manifesta nha grandi rakonhisimentu pa si trabadju na luta pa pô nos língua y nos kultura riba la.
Na es okazion, tanbé, N krê rakonhise papel di emigrantis na dizenvolvimentu di nos Téra y agradise tudu jovens di Kabuverdi, na tiritóriu nasional y na Nason Global, pa ses papel na afirmason y valorizon di nos língua, através di SMS, di e-mails y di Facebook.

Oji, nu ten sertéza ma ofisializason di nos língua, onbru-onbru ku purtugês é un projétu ki dja ka ten tadju. Y si nu ta fla kel-la, é sobritudu trokadu atitudi di nos jóvens ki ja asumi nos língua ku forsa, ku entusiasmu y ku diterminason.
Ku un perkursu di más di 30 anu di rafleson sobri nos língua, N ta xinti lijitimidadi di  partilha ku  jóvens un algun frutu di es perkursu.  Ningen ka obrigadu konkorda, mas ken ki obi-m, é un konsdju di amigu, amigu di nos Povu, di nod kultura, di nos língua.

Kriolu ta funsiona ku un strutura própi, ku nórmas y régras gramatikal ki ta emerji di si própi índoli (manear di ser). Si el ka purtugês, nu ka pode sa ta papia-l ku strutura di purtugês.
Kusa ki N krê pidi jovens é pa es kontinua ta uza nos língua ku kel mesmu forsa y diterminason sima es fase ti oji. Entritantu, é bon ki es komesa ta fase pilotájen di testu ki es ta skrebe, sima ta kontisi óki es ta skrebe na purtugês.
É difísil kusa ki N sa ta pidi pamodi, Ken ki ka studa kriolu, é konprensível ki el ka konxi, splisitamenti, nórmas y regras di si funsionamentu gramatikal.

Na es post, N ka pode pâpia-nhos di tudu régras gramatikal.  Li, nha konsedju ta razumi na kuatu kiston fundamental:
1. Sénpri ki nhos skrebe un testu, nhos lé-l, peluménus un bês, pa odja si palavras igual sta skritu di mesmu manera ;

2. É prisizu dilimita jeografia di palavras. Sima nhos sabe, na língua ten sujeitu, predikadu y konplementus. Tudu es debe sta ben dilimitadu. Frazi: «N krebu- txeu», ka pode ser skritu «Nkrebu txeu»; di mesmu manear,  frazi: «da-m», ka pode ser «dan».

3. Krioulu ka ten jéneru na seris inanimadu. Nton, na variedadi di santiagu, N ta fla «mudjer bunita» ki é un ser animadu, undi jéneru ta izisti, mas N ta fla «kamisa branku» (y nãu «kamisa branka»), pamodi kamisa é inanimadu.
4. Na kriolu, morfolojia di singular y di plural ten régras. Plural, normalmenti ta fasedu ku un kuantitivu numeral (dôs, três, kuatu…), ô ku un diterminanti ô spreson ki ta marka kuantidadi (txeu, un monti, un róda, un data...).  Na es kazus, ka ten dizinénsia «s, is»: dôs kabra; txeu algen; un monti di livru».  É eradudu fla: «dôs kabras, txeus algens, un monti di livrus».

Entritantu, na frazis undi ka ten ninhun kuantitativu, nu pode uza dizinénsia «s» ô «is»: kazas di Praia; mudjeris di Kabuverdi .

Pa Ken ki krê aprofunda más, pode konsulta kalker un di kes kuatru ensaius gramatikal ki dja N publika: Diskrison Strutural di Língua Kabuverdianu, 1982; O Crioulo de Cabo Verde – Introdução à Gramática, 1996 (1995); Le Créole du Cap-Vert: Étude Grammaticale Descriptive et Contrastive, 2000; O caboverdiano em 45 Lições, 2002. Na romansi Odju d’Águ, 2009 (1987) pode djuda, tanbe, na intiririzason di alguns normas di gramátika.

Un téta rixu pa nhos tudu, na es Dia Nasional di Kultura y di Kumunidadis.