domingo, 25 de novembro de 2012
sábado, 17 de novembro de 2012
quarta-feira, 14 de novembro de 2012
sexta-feira, 9 de novembro de 2012
domingo, 4 de novembro de 2012
Modi ta Fladu na bu Rubera?
Modi ta Fladu na bu Rubera? (Facebook di 4.11.12)
1. Kóre lugar (St). Semiá ondê ke
semente ka nassê ô dezaparesê (Barl.). Semear de novo (Pt.).
2. Kóre papel (St.). Trá dokumente
(Barl.). Tirar documentos (Pt.).
3. Kurkuti (St.). Fazê rióla (Barl.). Fazer intrigas
(Pt.).
quinta-feira, 1 de novembro de 2012
ÓRA DI PASÁJEN DI TISTIMUNHU!
Na dia 30 di Otubru, sinhor
Ministru di Kultura, Dr. Mário Lúcio, enposa Kumison Nasional pa Línguas, un
entidadi ki ten pa mison asesora Guvérnu na trasa y na materializa pulítika
linguístiku di nos Téra.
Parabens, sinhor Ministru, pa es
inisiativa! Dja nu txiga na un fazi ki, sobritudu relasionadu ku nos língua
matérnu, ten nisisidadi di nu da un saltu di kualidadi.
Mi tanbe, N ta fase parti di es Kumison. Kantu N
rasebe konviti di sinhor Ministu, N tuntunhi, pamodi dja é ténpu di pasa
tistimunhu pa jerasons más nobu. Entritantu, alguns amigu
konsedja-m pa N sta prezenti, inda ki diskretamenti, pamodi nha kontributu pode
ser válidu inda. Kel-li é razon pamodi N seta konviti, mas na sértéza ki nha
kontribuison ta ser diskrétu. Na verdadi, ÓRA DJA TXIGA, ÓRA DI PASÁJEN DI
TISTIMUNHU pa konpiténsias más jóven y, talvez mesmu, ku más inerjia y más ténpu
di konduzi barku pa un bon portu, sen skekese di kaminhu andadu, di vitórias
konsigidu, na un luta dizigual, na un kaminhu di txeu spinhu, di txeu skora, di
txeu tirsidjadura, ditxeu pulémika.
É presizu nu ka skese ma oji sa ta
papiadu di ofisializason di nos língua, mas ónti ta flada ma el e ka éra
língua, ma el ka tinha régras nen gramátika. Oji dja sa ta ensinadu nos kriolu
na Uni-CV, na Mérka y na Purtugal, mas ónti ensinu di kriolu éra proibidu. Ónti
nu tinha kobadura y tirsidjadura sobri nos kriolu, mas oji senténas di
disertason, dizénas di tézis, di ensaius, di livrus di gramátika y di disionáriu,
ti mésmu romansis dja skrebedu. Oji ten inda un dekrétu ki aprova alfabétu
kabuverdianu, diplomas ki aprova linhas stratéjiku pa afirmason y valorizason
di nos kriolu, ô anton ki aprova insentivus pa kriason kultural, na nos língua
matérnu.
Dja nu pode da un saltu di
kualidadi y es saltu nu ta da-l pamodi Guvérnu sta interesadu, Partidus
pulítiku sa ta manifesta abertura kada bês más grandi, jovens dja paixona pa
ses língua, akadémikus nasional y stranjeru sa ta invistiga manenti, y Kumison
Nasio pa Línguas tene pa frénti un kaminhu ku ménus spinhu, ku más siénsia y ku más konsiénsia.
N ta dizeja bon trabadju pa
Kumison Nasional pa Línguas y ta fika konpromisu di nha kolaborason, sénpri ki
nisisáriu y útil. Si Óra di Pasájen di Tistimunhu dja Txiga, nu pode fla tanbe
ma dja sta na óra di nu da un saltu di kualidadi. É mesmu gósi, pamodi «DJA KA
TA DISDJA», y Kabuverdi prende y dja el da prova ma anda é pa frénti, sen skese di
odja pa tras y di pensa na FUTURU.
quinta-feira, 18 de outubro de 2012
Dia Nasional di Kultura y di Kumunidadis
KONPROMISU DI SKREBE KRIOLU KU IZIJÉNSIA (Facebook de 18.10.2012)
Na es 18 di Otubru, Dia Nasional di Kultura y
di Kumunidadis, nha grandi ominájen ta bai pa nos Kultura, pa nos Língua, pa Eugénio Tavares, pa nos emigrantis y pa
JÓVENS di Kabuverdi.
Nhu Eugénio Tavares é patronu di
es Dia y, oji, el é aniversarianti. Nos
kultura y nos língua é grandi sima mar, é largu sima séu, é inportanti sima nos
Povu. Pa Nho Eugénio, ki foi un grandi
ómi di kultura, un konbatenti pa afirmason di nos língua, N krê manifesta nha grandi rakonhisimentu pa
si trabadju na luta pa pô nos língua y nos kultura riba la.
Na es okazion, tanbé, N krê rakonhise
papel di emigrantis na dizenvolvimentu di nos Téra y agradise tudu jovens di
Kabuverdi, na tiritóriu nasional y na Nason Global, pa ses papel na afirmason y
valorizon di nos língua, através di SMS, di e-mails y di Facebook.
Oji, nu ten sertéza ma
ofisializason di nos língua, onbru-onbru ku purtugês é un projétu ki dja ka ten
tadju. Y si nu ta fla kel-la, é sobritudu trokadu atitudi di nos jóvens ki ja
asumi nos língua ku forsa, ku entusiasmu y ku diterminason.
Ku un perkursu di más di 30 anu di rafleson sobri
nos língua, N ta xinti lijitimidadi di partilha ku jóvens un algun frutu di es perkursu. Ningen ka obrigadu konkorda, mas ken
ki obi-m, é un konsdju di amigu, amigu di nos Povu, di nod kultura, di nos
língua.
Kriolu ta funsiona ku un strutura própi, ku nórmas y
régras gramatikal ki ta emerji di si própi índoli (manear di ser). Si
el ka purtugês, nu ka pode sa ta papia-l ku strutura di purtugês.
Kusa ki N krê pidi jovens é pa es
kontinua ta uza nos língua ku kel mesmu forsa y diterminason sima es fase ti
oji. Entritantu, é bon ki es komesa ta fase pilotájen di testu ki es ta skrebe,
sima ta kontisi óki es ta skrebe na purtugês.
É difísil kusa ki N sa ta pidi pamodi, Ken ki ka studa kriolu, é
konprensível ki el ka konxi, splisitamenti, nórmas y regras di si funsionamentu
gramatikal.
Na es post, N ka pode pâpia-nhos
di tudu régras gramatikal. Li, nha
konsedju ta razumi na kuatu kiston fundamental:
1. Sénpri ki nhos skrebe un testu,
nhos lé-l, peluménus un bês, pa odja si palavras igual sta skritu di mesmu
manera ;
2. É prisizu dilimita jeografia di
palavras. Sima nhos sabe, na língua ten sujeitu, predikadu y konplementus. Tudu
es debe sta ben dilimitadu. Frazi: «N krebu- txeu», ka pode ser skritu «Nkrebu
txeu»; di mesmu manear, frazi: «da-m»,
ka pode ser «dan».
3. Krioulu ka ten jéneru na seris
inanimadu. Nton, na variedadi di santiagu, N ta fla «mudjer bunita» ki é un ser
animadu, undi jéneru ta izisti, mas N ta fla «kamisa branku» (y nãu «kamisa branka»),
pamodi kamisa é inanimadu.
4. Na kriolu, morfolojia di singular
y di plural ten régras. Plural, normalmenti ta fasedu ku un kuantitivu numeral
(dôs, três, kuatu…), ô ku un diterminanti ô spreson ki ta marka kuantidadi
(txeu, un monti, un róda, un data...).
Na es kazus, ka ten dizinénsia «s, is»: dôs kabra; txeu algen; un monti
di livru». É eradudu fla: «dôs kabras,
txeus algens, un monti di livrus».
Entritantu, na frazis undi ka ten
ninhun kuantitativu, nu pode uza dizinénsia «s» ô «is»: kazas di Praia; mudjeris di Kabuverdi .
Pa Ken ki krê aprofunda más, pode
konsulta kalker un di kes kuatru ensaius gramatikal ki dja N publika: Diskrison Strutural di Língua Kabuverdianu, 1982; O Crioulo de Cabo Verde – Introdução à
Gramática, 1996 (1995); Le Créole du
Cap-Vert: Étude Grammaticale Descriptive et Contrastive, 2000; O caboverdiano em 45 Lições, 2002. Na romansi Odju d’Águ, 2009 (1987) pode djuda, tanbe, na intiririzason di alguns
normas di gramátika.
Un téta rixu pa nhos tudu, na es
Dia Nasional di Kultura y di Kumunidadis.
Subscrever:
Mensagens (Atom)