sexta-feira, 21 de fevereiro de 2020

Prusésu di Skrita di Kabuverdianu (séklu XIX Ti Data di Oji)









Tópikus:

11. Pionerismu di Franciosco Adolfo Colho (FAC) Y di António d’Paula Brito (APB)
22.  Konverjénsia y diverjénsia entri FAC y APB 
33. Spiriénsia Konverjenti y Diverjenti di E.Tavares y  P. Cardoso
44. Kontributu di Napoleão Fernandes
55. Prátika di Alguns Letradu na Sugundu Metadi di Séklu XX
66. Rotura y kontinuidadi na dékada di 70 y di 80 di séklu XX, ku Kulókiu di 1979
77. Fórun di Alfabetizason Bilingi, na 1989, pa Rafundason di Alfabétu di 1979
88. Propósta di Grupu di Padronizason y aprovason di ALUPEC (1994-1998)
99. Institusionalizason di ALUPEC (2009)
110. Régras di Asentuason no ALUPEC  (R1-R6)
111. Konverjénsia y diverjénsia na prátika di ALUPEC (1998-2015
112. Skrita di kabuverdianu: un prusésu  en konnstruson y en afirmason


1. Pionerismu di Franciosco Adolfo Colho (FAC) Y di António d’Paula Brito (APB)


Skrita di un língua ta iziji un alfabétu struturadu y un konjuntu di prosedimentus ki ta pirmiti klarifika funson y naturéza di létras, ô di konbinason utilizadu, pa ivita konfuzon.

Skrita ten un fuson raprezentativu, e ta raprizenta língua. Pur isu, el debe ten kuatu karaterístika fundamental : funsionalidadi, sistematisidadi, ekonomia, klaréza.

Skrita di Kabuverdianu, pa dokumentus ki nu konxe, ti es momentu, komesa na séklu XIX, ku Francisco Adolfo Coelho, un purtugês ku formason na dumíniu di Filolojia.

Ku apoiu di un kabuverdianu, Cesar Augustu di Sá Nogueira, y a-partir  di análizis di frazis, di kartas y di adivinhas, el komesa, ku bazi na alfabétu purtugês, ta sbosa alguns análizi di nos kriolu, na aspétu funétiku, morfolójiku y leksikolójiku.

Raflesons di FAC foi publikadu, pa purmeru bes, na 1880, na un revista di Sosiedadi di Jeografia di Lisboa, ku nómi jenériku di “Os Dialectos Românicos ou Neo-Latinos na África, Asia e América Látina”.


Na mesmu dékada, más presizamenti na 1888, António d’Paula Brito, un profundu konhisidor di kriolu – tudu ta indika ma el éra kabuverdianu - ku bazi na un alfabétu nobu, funsional, sistemátiku y ekonómiku (di karáter fonolójiku), el ta publika na kel mesmu revista di Sosiedadi di Jeografia di Lisboa, na un edison bilingi di “Apontamentos para a Gramática do Crioulo que se Fala na Ilha de Santiago de Cabo Verde”.

2. Konverjénsia y diverjénsia entri FAC y APB 

Alfabétu y skrita di FAC é baziadu na na alfabétu y na skrita di purtgês. Alfabétu y skrita di APB é un propósta nobu, ouzadu, kuazi revolusionáriu. Nu ta atxa koruspondénsia di alguns létra, mas kuazi sénpri ku funsons diferenti.
Es lfabétu, apezar di si ekonomia y sistematisidadio, e ka vinga.  Parse ma APB foi úniku algen ki utiliza-l.

FAC
APB
A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, Q, R, S, T, U, V, X, Y, Z
: A, B, CH, D, E, F, G, I, JH, J, K L, M, NH, N, O, P, R, RR, S, T, U, V, X, Z.

Adolo Coelho
CH, chôn (txon)
J, fója (fódja)
C, crê, (krê); cedo (sédu)
G,  algun (G);
G, fugi (J)
S,  sabê (S), casa (Z)
SS, gossin (S)

A. d’Paula Brito
CH, chõ (txon)
JH, fójha (fódja)
K, krê (krê); sédu (sédu)
G, algũ
J, fuji (J)
S, sabê (S); kasa (S)
S, gosĩ (S)


Konkluzon : Skrita di APB é más sistemátiku, más ekonómiku. Bazikamenti y sistematikamenti, un son ta koruspnde sénpri un létra ô un dígrafu. Úniku sinal di nazalizason é til. Pronómi pesoal sujeitu é raprizentadu pa ĩ, y pa ‘m (ĩ krê, pâ’m fazê-‘l).

3. Spiriénsia Konverjenti y Diverjenti di E.Tavares y  P. Cardoso

PEDRO CARDOSO
CH (tx): crechêu, chorâ
TCH (tx): mátcho, tchapéu
CH , X(x)  conchê, xinti
J  (dj, j): judâ-m’; bêja’l
Dj (dj): bédjo
Dg (dj): dgêntes; n’bondge
LH  (dj): belha, mulhê
G (j): longe
G (g): co gostu
M’ (N): M’bêm
-m’, -’n (-m): xa-m’; dá-m’/dâ-’n

EUGÉNIO TAVARES
CH (tx): ficha, chigâ
TCH (tx): cretcheu, q’ré
CH, X (x): cheio, dixam
J (dj, j): fijo, juizu
Dj (odjá)
?
?
G (j): fugi
G (g): graça, geto
‘N, ‘M (N): ‘N ca pedi;’M ta dixóbe
m, ‘n  (-m): dixam, da’n


Konkluzon :

Pedro Cardoso ta utiliza kuatu raprizentason pa son « dj » : J (judâ-m), ki ten valor tanbe  di  "dj": bêja’l; DJ (bédjo); Dg (dgêntes); LH (belha).

Eugénio Tavares uza apenas duas fórmas di raprizent  «dj» : J (fijo) ; Dj (odjá). Na es aspétu, si alfabétu é más ikonómiku ki kel di Pedro Cardoso.

Ten divirjénsia inda na raprizentason di pronómi pesoal sujeitu y konplementu.
           
             Pedro Cardoso : M’ : M’bêm; -m’, -’n (-m): xa-m’; dá-m’/dâ-’n.

 Eugénio Tavares: ‘N, ‘M : ‘N ca pedi;’M ta dixóbe; m, ‘n  (-m): dixam, da’n


4. Kontributu di Napoleão Fernandes

Na purmeru metadi di séklu XX, un otu kontributu inportanti é kel di Napoleão Fernandes na si Lexico do Dialecto Crioulo de Cabo Verde. Li tanbe, bazi di alfabétu é kel di purtugês, mas ku un grandi preokupason di sistematisidadi. Na el  nu ta atxa influénsia di A. d’Paula Brito na raprizentason di son [dj], di fórma sistemátiku, pa [jh]: jhabacós.
  Son “dj” é raprizentadu, sistemákamenti pa “jh
  Son “tx” é raprizentadu, sistemátikamenti, pa “ch”: cheo, chabe.
  Son “x” é raprizentadu   pa “sh”: shá y pa “x”: xixi.
  O son “j” é raprizentadu pa “j” y pa “g”: corajo, corage
  Son “k” é raprizentadu pa “c ,q”: cóche-cóche, q’rêcheo

Konkluzon: Na purmeru metadi di séklu XX, el é skrita más ekonómiku y más sistemátiku ki nu identifika. Na es aspétu, apénas mudélu di APB, na 1888, di Kulókiu Linguístiku di 1979 y di ALUPEC na 1998 ta supera-l na grau di ekonomia y sistematisidadi.


5. Prátika di Alguns Letrradu na Sugundu Metadi di Séklu XX


Apartir di anus 60 di séklu XX, alguns letradu sima Ovídio Martins, Kaoberdiano Dambará , Luis Romano, Sergio Frusoni y otus, ku bazi na alfabétu purtugês, ku alguns adaptson,  es dexa prátika di ses skrita stanpadu na alguns puéma

Ovídio Martins - Na el nu ta atxa tch, dj, q’/c:  “tchgá, qré, qond, cabeverdióne”. Partikularidi de O.M sta sobritudu na enpregu di “q” na palavras sima “qré, qretcheu...”

Kaoberdiano Dambará  tch, dj, k: “atchal, djunta, kussa”.
Li, partikularidadi más vizível, pa alén di uzu di verson baziletal, sta na enpregu di “k” ki tanbe nu atxa na skrita di António d’Paula Brito.

Luis Romano – Un skrita baziadu na purtugês ku alguns adaptason, sima: tch (tchorá); M’ (M’ta presenciá); q (qris).
 Na nos amóstra nu ka atxa realizason “dj”.

Sergio Frusoni : Si skrita totalmenti baziadu na alfabétu purtugês. (Basta konsulta "Vangêle Contód d'nôs Móda")





6. Rotura y kontinuidadi na dékada di 70 y di 80 di séklu XX, ku Kulókiu di 1979

Kulókiu linguístiku di 1979 ta raprizenta un grandi rotura na prátika di skrita na Kabuverdianu.
Alafabétu propostu  é A B D E F G  H  I Z (^) J (^)  K L L (^)   M  N N (^)   N (..)  O  P   K  R   S   T    U     V   C (^)    S ( ^)  Z.

"NB: O sial de palatalização  (^) logo a seguir às letras vem por cima das mesmas. O mesmo acontece com o sinal ..  ( por cima do N)".

Partikularidadi di es alfabétu sta na si funsionalidadi, un létra un son y visi-vérsa; na si ekonomia y na si sistematisidadi. Asi tudu son [k] é /k/; tudu [s] é /s/; tudu [z] é /z/: kaza, kre, simentu, izami.

Apesar di si funsionalidadi, ekonomia y sistematisidadi, un grnadi párti di sosiedadi rajeita es alfabétu. Son [ k] y tudu sons palatal, sinaladu ku un sirkunfléksu, foi rajeitadu.

Guvérnu ka toma ninhun puzison relasionadu ku es alfabétu, entritantu un grandi párti di rakódja di tradison oral na Ministériu di Kultura fasedu na es alfabétu. Surji, tanbe, alguns óbra puétiku y di fikson na es alfabétu di  T.V da Silva, Eutropio Lima da Cruz, Kaká Barbóza, Manuel Veiga, entri otus.


7. Fórun di Alfabetizason Bilingi pa Rafundason di Alfabétu di 1979


Dianti di razisténsia alargadu pa alfabétu di 1979, ironikamenti apilidadu di “alfabétu di xapéu”, dés anu dipôs di si kriason, na 1989, realizadu un Fórun pa diskuti pusibilidadi di rafundason di es alfabétu.

Dulce Pereira, na altura konsultóra di Direson-Jeral di Edukason Estra-Skolar aprizenta un propósta undi prinsipais alterason staba na konsuantis palatal di 1979 ki el ta raprizentaba di siginti fórma:  tch, dj, nh, ch, j, lh. Raprizentason di “s” y “k” ta sigi kulókiu di 1979.

Es propósta ka foi konsensual y Fórun kria un Kumison Konsultivu pa da un pareser.

Pareser ki dadu ta bai na sentidu di un maiór aprofundamentu di prublemátika di alfabétu y di skrita. Y pa kel-la éra nisisáriu kriason di un strutura tékniku multidisiplinar pa, na un prazu razoável, aprizentata un propósta abranjenti di alfabétu y di skrita.

Asi, pa propósta di Setor di Linguístika di Institutu Nasional di Kultura y dispaxu favorável di Ministra di Kultura y Kumunikason, Dra. Ondina Ferreira, kriadu, na Novénbru di 1993, Grupu di Padronizason di Alfabétu.

Na un orizonti di seis mes, Grupu di Padronizason ta entrega “Proposta de Bases do Alfabeto Unifikado para a Escrita do Caboverdiano” na Maiu di 1994.


8. Propósta di Grupu di Padronizason y aprovason di ALUPEC (1994-1998

Guvérnu leba kuatu anu (1994-1998) pa toma un puzison ofisial relasionadu ku Propósta di Bazis di Alfabétu Unifikadu pa Skrita di Kabuverdianu  (ALUPEC) aprizentadu pa Grupu di Padronizason.

Aprovason tinha un karáter sprimental, pa un piríodu di sinku anu. Entritantu, es spiriénsia ta prolonga duranti dés anu (1998-2008), altura ki un Grupu kriadu, pa Ministériu di Kultura, pa avaliason di ALUPEC, ta fase propósta pa si institusionalizason.

9. Institusionalizason di ALUPEC (2009)

ALUPEC institusionalizadu  é formadu pa 25 létra y kuatu dígrafu:

Letras: A  B  [C] D  E  F  G  H  I  J  L  M  N  Ñ O  P  K  R S  T     U  V  X  Y Z .
Dígrafus: DJ,  LH, NH,  LH  

Parikularidadis: kada létra un son y vise-vérsa; el é ekonómiku, sistemátiku, funsional.

Introduson di létra [C] é un propósta pustirior ki inda ka sta ofisializadu nen konsensualizadu. El é utilizadu apénas pa raprizentason di siglas sima (TACV); pa nómis di pesoas (Carlos); pa sínbolus y markas internasional (cm, vitamina C, etc.; numerason romanu (CC).

Uniku sinal di nazalizason é “n” (kanpu);  “Til” ta uzadu so ku ditongu: pãu.

Pronómi pesoal di 1ª pesoa: N (N kre) ; konplementu: -m (da-m).

Konjunson kordenadu kopulativu sen konsensu. Uns ta uza “y”, otus “i”: Pedru y Djon, Pedrdru i Djon.

A-nível di alfabétu, diversjénsia é, pratikamenti, inizistenti. Prubléma ta rizidi na skrita, sobritudu na kiston di asentuason.

10. Régras di Asentuason na ALUPEC  (R1-R6)

Uzu di diakrítikus na skrita ta dadu nómi di  asentuason. Un régra di oru na uzu di diakrítiku é pa el ser eliminadu sénpri ki si inizisténsia ka ta kauza konfuzon y nen ka ta difikulta konprenson di un palavra. Asi,

R1
Régra 1 ta fla: palavras gravi, ki asentu ta kai riba di “a, e, i, o, u” ka ta leba diakrítiku: ratu, petu, pinta, dodu, tudu. Iseson:óki palavra é gravi y diakrítiku ta kai riba di “i” ô “u”, presedidu di vogal ki  ka ta forma sílaba ku es, diakrítiku ta reaparese: raínha, saúdi.

R2   

Tudu palavra gravi ki asentu ta kai riba di /é/  y di /ó/, ta uzadu sénpri diakrítiku: béku, bóka.


R3

 Tudu palavra sdrúxula ta leba diakrítiku: sílaba, pulítiku, prátiku.

R4:

 a) Tudu palavra agudu terminadu pa “e” y pa “o” abértu ta leba diakrítiku. Óki es ta tirmina pa "e" y pa "o" fitxadu es ka ta leba asenta: fé, pó;  kre, po.

 b) Tudu palavra di un sílaba, terminadu pa “a, i, u”, ka ta leba diakrítiku: ta, la, li. Na kazu di paris mínimu, diakrítiku ta uzadu: mas/más; pa/pá: “N kume mas N ka farta; N kre más kumida; el bai pa kaza; el panha lixu ku pá”.

c) Tudu palavra agudu di más di un sílaba, sigidu ô nãu di “s”, ta leba diakrítiku, di akordu ku naturéza vokáliku: “kafé,  fututú, raís, país, purtugês”

d)Tudu vokablu ki ta fase parti di un klasi gramatikal fitxadu, sima pronómis  y diterminantis posesivus ô demonstrativus, ka ta leba diakrítiku:  bo, abo, nho, nhos, anhos, anos, es, aes, ami, nha, anha, kel...

NB: Es régra-li ka sta inda konsensualizadu.

R5

Tudu palavra ki ta tirmina pa l, n, r, normalmenti es é agudu. Es ka ta leba diakrítiku: baril, kurason, amor. Entritantu, tudu kes ki é ka agudu ta leba diakrítiku: sensível, jóven.

R6

 Tudu palavra ku más di un sílaba ki ta tirmina pa un ditongu, presedidu di un konsoanti, normalmenti é agudu y es ka ten nisisidadi di diakrítiku, pamodi asentuason é preditível: balai, liseu.

Sénpri ki palavras ki ta tirmina pa ditongu, presedidu di konsoanti, e ka agudu, es ta leba diakrítiku: patrísiu, língua, míngua, azágua. 

NB: palavra “praia, feiu” ka ta leba diakrítiku pamodi es ta tirmina pa ditongu ki ka sta presedidu di konsuanti.

11. Konverjénsia y diverjénsia na prátika di ALUPEC (1998-2015;

A-nível di alfabétu, konverjénsia é grandi, tantu entri akadémikus, komu entri utilizadoris di ALUPEC.

Na skrita, alguns diverjénsia, ki ka ta konpromete fundamentus di ALUPEC  ta izisti:

1.     Alguns utilizador, sima Marlyse Baptista y Marciano Moreira ta difende supreson total di diakrítikus.

2.     Otus sima Jürgen Lang y T.V da Silva ta difende ma tudu “a” abértu debe leba diakrítiku: rátu, prátu, mátu, káuberdiánu, kontrariamenti kel régra ki sta konsagradu na R2.

3.     Inda ten uns utilizador ki ta difende uzu di “y”pa konjunson kordenadu kopulativu y otus ki ta difende uzu di “i”: Pedru y Djon, Pedru i Djon.

     Razon di utilizason di /y/ é pamodi el é un klasi gramátikal (konjunson kordenadu kopulativu), enkuantu /i/ é un sinplis vogal. Justifikason, inda, é pamodi na ilha di Maiu /i/ é tirseru pesoa di vérbu ser: mi i bon = mi é bon. Ka é razoável ten un úniku unidadi ku tres funson.




12. Skrita di kabuverdianu: un prusésu  en konnstruson y en afirmason
                                   
Afirmason di skrita di nos língua, di séklu XIX pa gósi, é un realidadi, é un prusésu ki sa ta konsolida y sa ta konsensualiza, manenti, manenti.

Mésmu línguas ku más stória ki nos kriolu sta na un prusésu di konstruson y konsolidason permanenti. Basta nu lenbra di “Akordu Ortográfiku di Lingua Portugês di 1990”.

É rakonfortanti sabe ma dja nu ten un bazi pa un skrita sistemátiku di kriolu kabuverdianu, un bazi ki sta “in fieri” kontinu.

Filismenti, pa ken ki konxe ALUPEC, dja ten un bazi komun. Nu pode fla ma dja nu alkansa supirior unidadi, ku algun diversidadi. Diverjénsia ta izisti, mas el é poku spresivu, konparadu ku kel ki ta uni pratikantis di ALUPEC. Ku ténpu, nu ta bai ta lima arésta y unidadi, sertamenti, ta bai ta raforsa, manenti, manenti. Unifikason di un skrita pode leba alguns anu, dékadas mésmu. Pa frénti k’é kaminhu. Nu pintxa!

                                                                                    Fevereiru di 2020


(Kulókiu Organizadu pa IPC, na ánbitu di Dia Internasional di Línguas Matérnu)
                                              

                                                                                            Manuel Veiga







Bibbliografia

     CARDOSO Pedro, 1933, Folclore Caboverdeano, re-edição de Solidariedade Caboverdiana de Paris, 1983 ;
      DAMBARÀ Kaoberdiano, (1962?), Noti, (?) Edição do departamento da Informação e Propaganda do Comité Central do PAIGC.
       FERNANDES Napoleão,  Léxico do Dialecto Crioulo  do Arquipélago de Cabo Verde, Edição de Ivone Ramos, 1971, S. Vicente ;
       Grupuo para a Padronização do Alfabeto,2006, Proposta de Bases do Alfabeto Unificado para a Escrita do Caboverdiano,  Organizaçõ de T.V. da Silva, Praia, IIPC ;
       MARTINS Ovidio, (1962 ?), Gritarei, Berrarei, Matarei – Não Vou para a Passárgada,  Rotterdam, Edições Caboverdianidade ;
       MORAIS-BARBOSA Jorge (org), 1967, Crioulos, Lisboa, Sociedade de Geografia de lisboa ;
       ROMANO Luís (org.), 1982, Contravento, Taunto, Atlantis Publishers;
       TAVARES Eugénio, 1932,  Mornas Cantigas Crioulas, in  A Morna na Literatura Tradicional, Organização de Moacyr Rodrigues e Isabel Lobo, 1996, Praia, Instituto Caboverdiano do Livro e do Disco ;
       SILVA T. V., Alfabétu Káuberdiánu – Un prupósta di skrita ku stória voltádu pa futuru, 2014I, Praia, IPC
       VEIGA Manuel ( Org.), I Colóquio Linguístico sobre o Crioulo de Cabo Verde, 2000, Praia, INIC ;



Sem comentários:

Enviar um comentário