terça-feira, 6 de março de 2012


Prusésu di Afirmason y Valorizason di Língua Kabuverdianu (1975-2012)
Kronolojia di Asons y di Mididas di Pulítika
Pa Okazion di Selebrason di Simana di Língua Matértnu, Marsu di 2012
                                                                                                    Manuel Veiga

Introduson
Prusésu di afirmason y valorizason di nos língua matérnu é longu y é diversifikadu. Óki N prizenta-nhos kronolojia di asons y di mididas di pulítika, di Indipendénsia ti gósi, nhos ta verifika ma, enbóra falta txeu kusa pa fase, kontudu un monti di pasu dja dadu y sa ta dadu manenti.
Nhos fika atentu ku dizenrolar di asons di sidadania, mas tanbe di mididas di Guvérnu.
Sima dja N fla-nhos, N ta parti di Indipendénsia. Mas N podeba partiba di séklu XIX, altura ki nos língua matérnu dja staba formadu, minimamenti autonomizadu
y ku un dinamismu ki alguns puristas komesa ta odja na el un atentadu pa unidadi di Inpériu.
 Negason di kriolu y di kriolidadi komesa na es altura, mas é na es altura tanbe ki surji alguns difensoris di kriolu sima Francisco Adolfo Coelho ku purmeru studu sobri nos língua; ki surji António d’ Paula Brito ku purmeru apontamentu sobri gramátika y sobri alfabétu; ki surji inda trabadjus di Joaquim Vieira Botelho e Custódio José Duarte (traduson pa kriolu di parábula di Fidju pródigu na alguns variantis di nos língua).
Más pa frenti, na inísiu di séklu XX (1902), Cónego Manuel da Costa Teixeira ta da nos povu di prizenti  purmeru kartilha na kriolu.
Más tardi, a partir di 1920, Napoleão Fernandes ta komesa ta skrebe “Lexico do Dialecto Crioulo do Arquipélago de Cabo Verde.
Sigidamenti difésa di kriolu ta ser asumidu pa dôs grandis pilaris di kriolidadi: Egénio Tavares, 1932, ku Mornas – Cantigas Crioulas; y Pedro Cardoso, 1933, ku Folclore Caboverdeano, y inda ku várius testu polémiku di intervenson linguístiku, sima kel  undi e ta fla-ba:
Em toda a parte estudam-se os dialectos regionais; só em Cabo Verde é que aparecem uns ilustres pedagogos a denunciar o Crioulo como tambolho, e se a mais não se atrvem é porque se podem levantar as pedras das calçadas”.
Diféza di nos língua matérnu ta kontinua ku jerason di “Claridade, enbóra inda tímidu. B.Léza ta distaka ku si konpozisons muzikal na kriolu. Entritantu,  trabadju sientífiku más signifikativu di es épóka é O Dialecto Crioulo de Cabo Verde, di Baltasar Lopes (1957) y Cabo Verde – Contribuição para o Estudo do Dialecto Falado no seu Arquipélago, di Maria Dulce de Oliveira Almada (1961). 
Diféza, sénpri izitanti, ta  ta kontinua ku ku puétas y konpozitoris sima  Sergio Fruzoni, Ovídio Martins, Luis Romano, Kaoberdiano Dambará, Manuel  d’Novas, Anu Nobu, etc, etc.
Ku Indipendénsia, na 1975, Kabuverdi ta toma un nobu rumu, na pulítika, na ekonomia, na kultura, mas tanbe na língua.
Na prusésu di afirmason y valorizason di nos língua matérnu, nha atenson ta sentra na kronolojia di asons y di mididas di pulítika di 1975-2012.

Dékada di 70 (séklu xx)
1975:  Kabuverdi ta konkista si Indipendénsia . Krioulu ki, ti entãu, e tinha  statutu di dialétu, e ta pasa pa statutu di língua nasional y matérnu.
1975: Deidre Meintel ta publika na Miscelânea Luso-Africana, di Junta d Investigason Sientífiku  di Ultramar, un studu sobri  « The Creole Dialect of Island of Brava ».
1976/77:  prugrama Djunta-mô, di Institutu Nasional di Koperativa é veikuladu na kriolu.
 1978: Kriason di Direson Jeral di Kultura. A partir di es data, tudu prugrama di Govérnu pasa ta pâpia, di fórma inda vagu, di Pulítika di Afirmason y Valorizason di Kriolu.
1979: Publikason di Vangêle Contód d´Nos Móda, di Sergio Fruzoni.
 1979: Organizason di 1º kulókiu linguístiku sobri «Prublemátika di Studu y di Utilizason di Kriolu». Di es kolókiu ta surji un propósta di alfabétu struturadu, di bazi fonétiko- fonolójiku pa skrita di kriolu. Di kulókiu inda ta sai rakomendasons inportanti sobri: papel di skritor na afirmason di língua matérnu; sobri vantájens di bilingismu; sobri ensinu y aprendizájen di kriolu komu língua matérnu. Na sigimentu di kulókiu, Donaldo Macedo ta difende, na Universidadi di Massachusetts, na 1979, un tézi sobri «A Linguistic Approach to the Capeverdean Language». Kel mésmu studiozu li, inda, ta publika un livru di tiatru ku titlu di «Diskaradu»

Dékada de 80
Na ánbitu di mididas di pulítika di afirmason y valorizason di krioulu konstanti di Prugrama di Guvérnu, foi dizenkadiadu un vastu prugrama di rakódja di tradison oral na tudu kantu di Kabuverdi, di undi razulta publikason di várius óbra di Osvaldo Osório, di Tomé Varela da Silva y di Humberto Lima ( Kantigas di Trabadju, Nha Bibinha Kabral : Bida y Óbra,  Nha Nasia Gomi, Nha Gida Mendi -  simenti di ónti na txon di manhan, Na Bóka Noti - ki dja sta na VI volumi ta bai -, Stória di nhu Lobu ku Xibinhu ...)
1982: Na na ánbitu di pulítika di afirmason valorizason di   língua kabuverdianu, foi publikadu un trabadju di investigason realizadu na Dipartamentu di linguístika,  di Direson Jeral di Kultura. Nu sa ta pâpia di un ensaiu gramatikal- Diskrison Strutural di língua kabuverdianu, di Manuel Veiga
1980-83: Ta radiodifundidu  pugrama Finkapé, di Dipartamentu di Linguístika di Direson Jeral di Kultura.
1983: John Hutchison y João Pires ta publika na Mérka Disionáriu Prelimináriu Kriolu.
1985: Ensinu di kriolu na Boston University African Studies Center.
1986: “Jornal Voz di Povo” foi spasu di un longu polémika sobri “O Crioulo como Língua Oficial. Porquê, Paraquê?” Na es polémika éra protagonizadu pa skritor Daniel Benoni puzisiona kóntra, y Manuel Veiga ki puzisiona a favor. Pur kauza di es polémika, ki kontâjia otus patrísiu,  jornal ta saíba y ta sgotaba lógu. Na verdadi, kiston “kriolu” foi y é un prublemátika ki, désdi sénpri, mobiliza kabuverdianus, ku paixon, ku kurason, mas tanbe, txeu bês, ku lusidês y ku razon.
1987: Publikason di purmeru romansi na krioulu–Odju d´Agu, di Manuel Veiga
1989: Eduardo Cardoso ta publika un studu linguístiku – O Crioulo da Ilha de S. Nicolau de Cabo Verde.
Na dékada di 80, Strutura di ensinu di krioulu na Mérka, partikularmenti na Madison Park  High School, adota alfabétu aprovadu na Kolókiu di 1979, na Mindelu.
Várius  skritoris, na dékada di 80, publika poemas ô livrus di poema na kriolu: Emanuel Braga Tavares, Corsino Fortes, David Hopffer Almada, Tomé Varela, José Luís Hopffer Almada, Dani Spínola, Kaká Barbosa, Ariki Tuga (Henrique Lopes Mateus) ...
Na dumíniu di tiatru, nu ten alguns kontribuison inportanti pa afirmason di krioulu: Kwame Kondé, Horácio Santos, Artur Vieira, Anu Nobu, Mindelact, Grupu OTAKA, Juventudi en Marxa…
Na Kanpu muzikal, pa alén di un grandi nunbru di intérpretis y di grupus muzikal, txeu konpositor (kuazi tudu) skrebe na kriolu: Manuel d’ Novas, Anu Nobu, Abílio Duarte, Jotamont, Katxas, Renato Cardoso, Zéka ku Zezé di nha Reinalda, Frank Mimita, Pedro Rodrigues, Antero Simas, Oralando Pantera, Daniel Spenser, Betú, Tony Marques, Armando Zeferino, Ramiro Mendes y Mendes Brothers, Celina Pereira, Paulino Vieira, Tito Paris, Tututa, Djóza Marta, Tonékas Marta, Alberto Alves, Morgadinho, Djunga di Biluka, Manuel Faustino, Norberto Tavares…
Foi na dékada di 80 ki introduzidu ensinu di kriolu na afabetizason, na Skóla di Formason di Profesoris di Ensinu Sekundáriu, un  Instituison ki transforma, susesivamenti, na Institutu Supirior di Edukason y, más tardi, na Universidadi di Kabuverdi.
Na dékada di 80, Dulce Fanha fase studus di gramátika y di alfabétu pa skrita di kriolu.
N es dékada, Tomé Varela da Silva (1988) ta publika  Natal y Kontus y António Carreira (1982) ta publika O Crioulo de Cabo Verde – surto e expansão,  un trabadju di kunhu stóriku-linguístiku.
Na anus 80, más prisizamentina 1988, Pietra Thielle ta publika Das Tempus-Modus-Aspetckt System der Portugiesisch-Basierten Kreolsprachen Westafrika.
É na dékada di 80 inda, mas prisizamenti na 1989, dés anu dispôs di Kolókiu Linguístiku di 1979 ki un pasu disizivu dadu na kanpu di afirmason y valorizason di kriolu. Na verdadi, foi na 1989 ki realizadu un Fórun di Alfabetizason Bilingi undi txigadu konkluzon ma alfabétu di 1979 ka ta reúni konsénsu y tomadu disizon di kria un Komison Konsultivu di Ministériu di Edukason pa fase propósta di kaminhu ki nu debe sigi.
Foi es Komison Konsultivu ki analiza funsionalidadi y pertinénsia di alfabétu di 1979, ki analiza inda trabadjus di investigason di konsultora Dulce Fanha pa inplementoson di alfabetizason bilingi y ki sujiri nisisidadi di studa un nobu alfabétu pa skrita di kriolu.
Na dékada di 80, skritor brazileru Jorge Amado, di vizita na nos Téra, diklara ma “na Kabuverdi vida ta vivedu na kriolu”.
Dékada di 90
Na dékada di 90,  Guedes Brandão, pseudónimu di Arnaldo França, ta publika traduson di várius poemas di Fernando Pessoa, na kriolu.
Na 1990, Rádio Nasional komesa ta da notisiáriu di 17H00, na kriolu.
Na 1992 komesa transmison, na kriolu,  di prugrama Nos Gentis y di pugrama  Há Mar Há Terra, tudu dôs di Ministériu di Agrikultua y produzidu pa manuel Brito (Vivi). Na es mésmu data, Tomé Varela da Silva ta publika Ténpu di Ténpu, un konjuntu di adivinhas na kriolu.
Na 1993, ku propósta di Dipartamentu di Línguístika di Direson Jeral di Kultura, foi konstituídu Komison di Padronizason di Alfabétu. Es Komison éra formadu pa Alice Matos, Dulce Duarte, Eduardo Cardoso, Inês Brito, José Luís Hopffer Almada, Tomé Varela e Manuel Veiga (Prizidenti).
Komison foi instaladu na Novénbru di 1993 y e  prizenta razultadu di trabadju na Maio di 1994.
Komison dividi na kuatu sub- Komison:
·        sobri stória di skrita na Kabuverdi  (Dulce Duarte)
·        sobri inportánsia di padronizason pa língua, pa ensinu y pa kultura (Inês Brito y José Luís H. Almada);
·        sobri funsons y disfunsons di alfabétu tradisional y sobri  alfabétu di bazi fonétiko-fonolójiku, aprovadu na 1979 (Alice de Matos y Tomé   Varela);
·        sobri funsionalidadi, aseitabilidadi y inplikasons di un  alfabétu unifikadu- ALUPEC (Eduardo Cardoso e Manuel Veiga);

1994: Ensinu di Kriolu na Dorchester Center for Adult Education.
1994: Ensinu di Kriolu na Boston Public School.
1995: Ensinu di Kriolu na University of Massachusetts/Boston.
1995: televisãu di Kabuverdi komesa ta difundi un prugrama kultural na kriolu, ku nómi di Dragueru, di autoria di Júlio Silvão;
1996: Kaká Barbosa ta publika « Son di ViraSon».
1996: Ensinu di Kriolu na Rhodes Island College.
1996: Fundason di CCI (Capeverdean Creole Institute.
1996 (?): Fundason di revista "Cimboa".
Razoluson nº 08/96, publikadu na BO nº 12, di  30 di Abril y ki ta aprova Prugrama di Govérnu di V lejislatura, ta stabilise ma: « Guvérnu, na dumíniu di língua kabuverdianu, pretende, ku bazi na studus sientifiku ki dja fasedu y sa ta fasedu pa téknikus konpetenti, fiksa métas y ditermina etapas pa ofisializason di kriolu, djuntu ku purtugês ».
Es Razoluson é inportanti pamodi, pa purmeru bês y, ofisialmenti, Guvérnu ta diklara posibilidadi di ofisializason di kriolu.
1997: Tomé Varela da Silva ta publika Konparason di Konbérsu, un konjuntu di ditadus y di senténsas na
           kriolu.
1997: Ensinu di Kriolu na prugrama di ensinu bilingi na Madison Park High School
Razoluson 08/98 di Ministeriu di Edukason, publikadu na BO nº 10 ta asumi ofisialmenti ma: «prugresivamenti kriolu kabuverdianu ta ser valorizadu komu língua di ensinu».
Dekrétu nº 67/98, di 31 de Dizémbru na atu di aprovason di ALUPEC, kuatu anu dispôs di propósta di Grupu di Padronizason, ta stabilise ma: “Dja ki kriolu é língua di tudu dia, na Kabuverdi, y elementu fundamental di identidadi nasional, dizenvolvimentu y valorizason ekilibradu di País ta pasa, nisisariamenti pa dizenvolvimentu y valorizason di língua matérnu”.
1998: Dulce Almada ta publika «Bilinguismo ou Diglosia ?» y Nicolas Quint ta publika Dictionnaire Capverdien-Français,.
É inda na dékada di 90, partikularmenti na 1998, ki alguns tézi di dotoramentu foi difendidu: Marlyse Baptista, 1997, na Merka; Nicolas Quint, 1998, na Fransa;  Manuel Veiga, 1998, na Fransa.
1999: Eutropio Lima da Cruz ta publika un romansi, Perkuse de Sul d´Ilha, interamenti na ALUPEC
1999: na momentu di revizon di konstituison, PAICV ta  difende ofisializason, en konstruson, di kriolu. Entritantu, MPD, na vós di un diputada, konpletamenti en kontradison ku Razoluson 08/96 ki ta manda fiksa meta y determina etapas pa ofisializason di kriolu, ta diklara ma «Ofisializason di kriolu, na kel momentu, ta raprizentaba un retrosésu sivilizasional pa Kabuverdi».
É di es manera ki ka foi posível ofisializason di kriolu na revizon konstitusional di 1999. Na artigu 9º di testu konstitusional fika stabilisidu ma língua ofisial é purtugês, ma Stadu debe kria kondisons pa ofisializason di kriolu en paridadi ku purtugês y ma tudu sidadon ten direitu y dever di prende línguas ofisial di País.
 Na mésmu téstu konstitusional, artigu 78º.3 ta fla ma: «Pa garanti direitu di kultura, Stadu... debe promove diféza, valorizason y dizenvolvimentu di língua matérnu y insentiva si uzu na komunikason sosial skritu.
Dékada di 2000
Si dékada di 80 y di 90 foi fekundu pa prosésu di afirmason y di valorizason di kriolu, dékada di 2000 ki inda ka termina, ka ta fika pa trás.
É di es manera li ki, na inisiu di 2000, Tony Pires ta edita jornal “Xatiadu Si”, interamenti na kriolu. 
Inísiu di 2000: profesora Maria de Fátima Lopes Sanches ta organiza un inkéritu pa diskubri grau di aprovason di ensinu y di ofisializason di kriolu. Razultadu di es inkéritu é mésmu spantozu. Na verdadi, 95% di inkiridus (alunus, enkaregadus di edukason, inspetoris skolar y própi Ministru di Edukason) rasponde ma ensinu di língua kabuverdianu, na skóla, é muitu útil ô enton ma é útil.
95% inda ta konsidera ma, apezar di kustus, Guvernu debe invisti na    formason di profesoris y na material didátikus pa ofisializason di língua kabuverdianu. Sugundu inkéritu inda, na un universu di 100 profesoris inkiridu, 90% ta atxa ma, apezar di difikuldadi, Guvérnu debe invisti na formason di profesoris y na produson di material didátikus; 89% ta atxa ma ALUPEC debe ser difinitivamenti ofisializadu. 76% ta kridita ma nível di ensinu pode midjora ku   introduson di língua kabuverdianu na skóla, djuntu ku purtugês.
2000: Nicolas Quint ta publika Grammaire de la Langue Capverdienne- Etude Descriptive et Compréhensive du Créole Afro- Portugais du Cap- Vert;
2000: Maria de Fátima Lopes Sanches ta defende un tézi di lisensiatura sobre Atitudes de Alguns Caboverdianus Frente a sua Língua Materna;
É na 2000 inda ki linguista Jurgen Lang y si ekipa ta publika «Dicionário do Crioulo da Ilha de Santiago», ku oitu mil entrada.
Na 2001, Prugrama di Guvérnu (BO nº 6, 2 suplementu, di 13/03/01), na matéria di pulítika linguístiku, ta stablise:
- «Na duminiu di língua, Guvérnu ta aprofunda pulítika di promoson y valorizason di kriolu ô língua kabuverdianu na perspetiva di si ofisializason.
- Omésmu ténpu, Guvérnu ta toma tanbe midida na sentidu de leba País, prugresivamenti, na kaminhu di konstruson di un bilingismu asumidu» (traduson di original na purtugês).
2001: Maria de Lurdes Lima ta difende un disertason sobri: “Confluência das Línguas Cabo-verdiana e Portuguesa. Perspectiva Interdisciplinar”;
Abril di 2002: Komison Parlamentar Spesializadu pa Kistons di Edukason, Siénsia y Kultura ta rializa un Fórum sobri «Kaminhus di Valorizason di Língua Kabuverdianu - Papel di Asenbleia Nasional”.
Na es Fórun, enton Prizidenti di Asenbleia Nasional, sinhor Aristides Lima, ta afirma:
    «Puder pulítiku debe, urjentimenti, fase más y midjór pa kriolu. E debe fase izersísiu di dizalienason kultural. E debe rakonhise pa língua más papiadu na komunidadi kabuverdianu un statutu di igual dignidadi ku purtugês. E debe rakonhise pa kada un di nos, direitu di ensinu na língua kabuverdianu, djuntu ku ensinu na língua purtugês. E debe rakonhise direitu di uza kriolu na korespondénsias y dokumentus ofisial y inda direitu di un prezénsa ekuitativu di kriolu na komunikason sosial di Stadu. Kel-li ka ninhun favor. É sinplismenti un inperativu di direitu umanu, un inperativu di rakonhise direitu di iguladadi pa kes dôs língua ki ta karateriza nos kultura» (traduson di orijinal na purtugês)
2002: profesor Bernardo Coelho de Carvalho ta difende un tézi di lisensiatura sobri Odju d´Água ou um Viajar para Poder Regressar.
2002: Dipartamentu di Linguístika di Institutu Nasional di Invistigason Kultural (INIK) ta patrosina investigason y Puiblukason di un manual gramatikal, di autoria di Manuel Veiga, ku títlu di «O Caboverdiano em 45 Lições)».
2002: Dany Spinola publika un livru di kontus – Piskador di Stréla d’Alva y Txingu Reberu ta publika Forsa di Kurason.
Novénbru di 2002: Institutu di Komunidadi y Rádiu Nasional di Kanbuverdi ta komesa ku radiodifuzon di prugrama « Vós di Diáspora».  
2002: Fernanda Pratas ta difende, na Universidadi Nova di Lisboa, un disertason di mestradu sobri : O Sistema Pronominal do Caboverdiano – varianti di Santiagu – Questões de Gramática. Na 2004, el ta publika-l.
Na dizénbru di 2003, A Semana on line ta komesa ta publika “Na Língua di Téra”, un konjuntu di rafleson na  kabuverdianu, di autoria di Manuel Veiga;
2004: Manuel da Luz Gonçalves y Leila Lomba es ta  publika, en Bóston, manual «Pa nu Papia Kriolu».
2004: Grupu Mendes Brothers ta komesa ta uza ALUPEC na ses CD muzikal.
2004: Institutu di Biblioteka Nasional y di livru  ta publika A construção do Bilinguismo, di autoria di Manuel Veiga,  un konjuntu di ensaius ki ganha prémiu PALOP di Literatura 2000, na Mosanbiki, undi autor ta aborda várius temas sima:
    «Kabuverdi: Emerjénsia y Afirmason di Kriolidadi»; «Purtugês komu Spasu Abértu y Kriolu komu Spasu Identitáriu”;  « Kriolu y Purtugês na Prosésu di Afirmason na Kabuverdi; « Konstruson di Bilingismu»; «Bilingismu Funsional»; Kaminhus pa Inplementason di Kriolu na Institutu Supirior di Edukason ».
2005: Universidadi di Bridgewater State College, en kolaborason ku Institutu Kriolu, disidi abri un Séntru di Studu di Língua y di Kultura Kabuverdianu.
2005: Universidadi di Averu, na Portugal, ta manisfesta intenson di abri un séntru di studu di língua y di kultura kabuverdianu y na 200t e intrduzi ensinu di Krioulu.
2005: Igreja di Nazarénu, ku bazi na ALUPEC, ta publika un parti di Bíblia ku nómi di Notísias Sabi di Jezus.
2005: Organizason Afro Barómetru ta publika razultadu di un inkéritu linguístiku ki ta fla ma 51% di kabuverdianus rezidenti na País é favorável a ofisializason di kriolu.
Disididamenti, é na 2005 ki a partir di un proposta di Ministériu di Kultura, Guvérnu ta aprova un instrumentu jurídiku, kel más avansadu ki, ti gósi, kontise. Nu sa ta pâpia di razoluson 48/2005, di 14 de novénbru, sobri «Stratéjia di Afirmason y Valorizason di Língua Kabuverdianu». Es razoluson, pa si kontiúdu y abranjénsia, é un dokumentu stóriku.
Nu ta prizenta alguns di kes midida más inportanti ki e ta ditermina:
·        Instituisons di ensinu superior públiku y skólas públiku di formason di professoris debe inklui disiplina di língua kabuverdianu di fórma autónomu y ensinadu komu matéria; 
·        Na administrason públiku, na kumunikason sosial, na literatura, na arti y na atus públiku ô ofisial, utilizason di kriolu é livri;
·        Na aeronavis di kabuverdi debe enkorajadu uzu di língua kabuverdianu, na varianti di lokutor/a;
·        Guvérnu debe kria prémius, insentiva investigason y kriason na literatura, na tiatru y na komunikason sosial.
2005: Guvérnu di Kabuverdi Ko-patrosina un Kongrésu Internasional sobri Studus  di Kriolus y ki pirmiti un raflekson alargadu di nasionais y di stranjerus sobri situason y perspetivas di afirmason di kriolu kabuverdianu.
2005: Pa okaszion di selebrason di 30º aniversáriu di Indipendénsia Nasional, Komison di Ónra di Komemorasons adopta léma na kriolu y na ALUPEC: “Kabuverdi – Nos Orgulhu, Nos Sertéza»;
2005: Tomé Varela ta publika (Kon)Tributu, un konjuntu di ensaius na kriolu y na ALUPEC.

2006: Universidadi di Massachusetts Dartmonth ta introduzi kriolu na prugrama di ensinu.
2006: Ana Josefa Cardoso ta difende un tézi di mestradu sobri Interferénsias di Purtugês y di Kriolu na Prosésu di Aprendizájen.
2006: Ku patrosíniu di Ministériu di Kultura, Rádiu Edukativa – Ensinu a distánsia - ta komesa ta difundi un prugrama di ensinu di kriolu.
2006: Emanuel Correia de Pina ta difende na Universidadi di Lisboa un disertason sobri: “Aspectos da Estrutura da Frase e da Negação Frásica no Cabo-verdiano (Variante de Santiago) e no Português Euopeu”;
2007: Institutu Supirior di Edukason ta kria Séntru di Língua y di Kultura Kabuverdianu.
2007: Poeta José Luís Tavares ta komesa ta skrebe «Rap na Kriolu y na ALUPEC y ta komesa inda ta traduzi alguns puémas di Camões y di Fernando Pessoa.
2007: Rádiu di Kabuverdi, na un prugrama ku txeu audiénsia- Rónda pa Ilhas», pasa ta transmiti na kriolu, tudu sésta-fera, ku lokutoris di tudu ilhas y di tudu Konselhu.
2007: Universidadi Nova di Lisboa Komesa ta organiza, pa insisiativa di profesora Isabel Tomás, kursus sobri Kriolu di bazi Leksikal Purtugês
.
2007: Marciano Moreira ta komesa ta publika na jornal A Nação (y na alguns nunbru di A Semana y Expresso das Ilhas) un konjuntu di trabadju na kriolu y sobri temátika di língua matérnu, ki oxi inda ta kontínua
2007: Grupu tiatral «Fladu Fla» ta ensena un pésa - Profesia di Kriolu ki é un antivizon di kriolu ofisializadu na Kabuverdi y na várius parti di mundu.
2007: Maria Goreti Freire ta difende disertason sobri: “O Ensino do Português (L2) a Partir do Cabo-verdiano (LM);
 2007: Na enseramentu di Sinpóziu sobri 1º Sentenáriu di Nasimentu di Jerason di Movimentu Klaridozu, Purmeru Ministru, José Maria Neves, ta diklara ma na 2008 Guvérnu ta toma mididas nisisáriu pa stabilisimentu, en defenitivu, di alfabétu di língua kabuverdianu;
2008: Kumison Nasional di diretus Umanu ta promove traduson di “Diklarason Universal di Direitus Umanu”, ku partisipason di Lurdes Lima y Adelaide Monteiro;
2008: Ministériu di Kultura ta realiza un inkéritu sobri funsionalidadi di ALUPEC djuntu di utilizadoris y raspósta ta bai na sentidu di da kontinuidadi ku es projétu y di introduzi alguns midjoramentu;
2008: Ministériu di Kultural ta realiza un Fórunu ku alguns utilizadoris di ALUPEC. Es Fórun ta rakumenda:
a)     Ma ALUPEC é un instrumentu útil y funsional pa skrita di língua kabuverdianu;
b)     Ma padronizason di skrita debe ser un kaminhu sénpri abértu undi ta privilejiadu siénsia, konsénsu y bon sensu...
Fórun ta rakumenda inda institusionalizason di ALUPEC komu alfabétu Kabuverdianu
2009: Guvérnu, através di dekrétu-lei 8/2009, ta institui ALUPEC komu Alfabétu Kabuverdianu;
2009: Institutu di Invistigason y di Patrimóniu Kultural, en kolaborason ku RCV, komesa ta difundi “Prugrama Lé y Skrebe na Língua Kabuverdianu” y ki tinha pa obijetivu fase promoson di ALUPEC;
2009: Ministériu di Kultura ta institui “Prémiu Pedro Cardoso” pa stimula y promove kriason literáriu na língua matérnu;
2009: Amália Faustino Mendes ta difende na Universidadi di Lisboa un disertason sobri: Referencial para o Ensino do Português, Língua segunda – no contexto da oficialização da Língua cabo-verdiana”;
2010: Albertino Africano Mendes ta difende un disertason na Universidadi di di Riu di Janeru sobri: “Pensar currículo como enunciado cultural com o foco na língua crioula cabo-verdiana”;
Novénbru di 2010, Uni-CV ta kria “Mestradu di Kriolístika y Língua Kabuverdianu”; es mesmu Mestradu ta kria un spasu vitual, ku nómi di “KrioLUS, pa promoson di língua kabuverdianu. Link di KrioLUS é: http://unicvkriolus.wordpress.com/
2010: Guvérnu ta aprova Dekrétu Lejislativu nº2/2010, di 7 di Maiu, sobri Bazis di Sistéma  Edukativu y ki ta fla: « ... O sistema educativo deve valorizar a língua materna, como manifestação privilegiada da cultura».
2010: RCV ta komesa ta difunde “Em Nome da Lei”, un prugrama di divulgason di leis y di direitus di sidadãus, protagonizadu pa jurista Amândio Barbosa;

Na anu 200 ta sai várius óbra di dramaturjia, di Armindu Martins Tavares, sima Trilojiâ II  ki publikadu na 2010.
2011: João Rosa, emigranti na EUA, ta publika Diskursus Linguísticos e Realidades nas Salas de Aulas, undi el ta dimostra ma prezénsa di Língua Kabuverdianu na salas di aula é permanenti, é konstanti, mesmu na aula di purtugês.
2011: Uni-CV ta kria kursu di jornalismu undi disiplina di Língua Kabuverdianu ta fase parti di kuríkulu;
2011: Publikason di Disionáriu Kabuverdianu-Purtugês, di Manuel Veiga;
2011: Guy Ramos, emigranti na Olanda, ta tirmina traduson di banda dizenhadu “Tintin”, na kabuverdianu;
2011: RCV ta komesa ta difunde, simanalmenti, un krónika kultural, ku nómi di “Ilha Vizon”, protagonizadu pa artista Prinsezitu;
2011: Elvira Freitas ta difende un tézi di dotoramentu sobri: “O Crioulo como Língua Materna em Cabo Verde e as suas Implicações no Curriculum Escolar Desenvolvido em Português”;
2011: Amália Lopes ta difende un tézi di dotoramentu na Universidadi di Lisboa sobri : “As Línguas de Cabo Verde, uma Radiografia Sociolinguística”;
2012: Dora Pires ta difende un tézi sobri: “El Caboverdeano, Lingua Materna de la Republica de Cabo Verde, Su Enseñanza-Aprendizajen en las Escuelas del País”;
2012: UniCV ta institui y ta realiza Simana di Língua Matérnu y Ministériu di Kultura ta anúnsia redinamizason di Kumison Nasional di Língua Kabuverdianu.
Konkluzon
Afirmason y valorizason di kriolu ta dipende, fundamentalmenti, di kuatu kusa:
·        Vontadi partilhadu di sidadania
·        Trabadju y enpenhu di akadémikus y di kriadoris
·        Pulítika konsekuenti di Puder y di Guvérnu na kanpu di ensinu, investigason y lejislason
·        Disponibilizason di meius y di instrumentus adekuadu
     Tantu vontadi di sidadania komu pulítika di Puder ten stadu ta avansa, inbóra inda ku alguns tuntunhimentu. Trabadju di akadémikus y di kriadoris inda ka sta konplétu, mas dja é sufisienti pa pirmiti ofisializason di nos língua matérnu.
      Filismenti, dipôs di Indipendénsia, nu komesa ta avansa más faxi, mas inda  nu ka sta satisfetu. Nu ten ki admiti ma dja nu da pasus konsiderável. Mas inda pasu prinsipal nu ka da.
Óki, pa nu anda, nu ten ki muda mentalidadi, nu ten ki abri kaminhu na meiu di matu y di pedragulhu, nu ka pode kóre faxi dimás, pamodi, ô nu ta kansa na kaminhu, ô nu ka ta atxa kaminhu pa nu anda, mas kaminhu ki nu pode fase oxi, nu ka debe dexa pa manhan.
   Un kusa é sértu: nu ten txeu kaminhu inda pa nu anda, mas, si nu odja pa trás, nu ta diskubri ma dja nu katrisa na subida y nu sta kuazi ta sai txada. 
    Kriolu, di statutu di gritu sentimental, di kalanbetxada (mistura mariadu, mixórdia) sen régra nen gramátika, sen R, sen F y sen L pamodi tanbe  konsideradu sen Rei, sen Fé y sen Lei, e pasa pa statutu di dialétu; sigidamenti pa statutu di língua nasional y matérnu y, oxi, nu krê pa el ser língua ofisial en konstruson, ladu-ladu ku purtugês.
Nu ta fla ma el sa ta konkista, manenti, spasus di ofisialidadi pamodi nu ta uza-l na ensinu, na literatura, na administrason, na komunikason sosial. Falta pa nu alarga es uzu, falta pa nu fase rekonhisimentu konstitukional plénu di es uzu.
Dja nu sta kuazi ta sai txada. Guvérnu  da un pasu disizivu ku Rezoluson sobri Stratéjia pa Afirmason y pa Valorizason di Língua Kabuverdianu (BO 48/2005). Falta alarga y jeneraliza ensinu di kriolu. Falta promove más formason, más investigason, más insentivus pa utilizason y kriatividadi na kriolu, y prepara más material didátiku. Na verdadi, pulítika linguístiku debe sta konfiguradu ku sinku elementus: lejislason, formason, investigason, ensinu, insentivus, utilizason. Y Puder debe reúni konsénsu djuntu ku akadémikus y sidadania pa rakonhismentu kosntitusional di kriolu komu língua ofisial.
Kaminhada foi kunpridu, trankadu mesmu, mas dja nu  txiga na un pontu ki ka ta da pa volta pa trás, si nu ka krê nega nos kabésa, nos identidadi.
Kriolu é nos tradison, é nos komunikason, é nos múzika, é nos arti, é nos imajináriu, é nos kabésa, é nos vida, é nos vivénsia. Pur isu, nhanhidu, tirsidjadu, maltratadu, nu razisti simé, nu anda y nu sa ta anda; nu trabadja y nu sa ta trabadja; nu spadja-l y nu sa ta spadja-l: di kanpu ti sidadi, ti skóla, ti universidadi, ti administrason; ti spasus virtual di MSN, di blogs y Facebook.
Anton, kusé más ki falta-nu? Falta-nu reúni konsénsu pa pô nos língua matérnu la undi dja e debeba sta. Y nu ta konsigi es dizafiu,  pamodi «Óra Klarin» di Jorge Barbosa y di Ovidio Martins, kel Óra Grandi “d’ alevantá kel mon/ de sendê kel lus/de gritá kel grite/ke sô nos sabê/ ... ti ta txegá...”, talvês mésmu dja-l txiga y nos ki ka da kónta inda. Manhan, un manhan ki dja sta pértu di nos, sol ta nase  (talvês dja-l nase), lus ta spadja y na nos língua ta finkadu koroa di raínha riba-l txada si kabésa. 
Rakomendasons
Dianti di tudu konstatason ki nu fase, nos rakumendason ta bai na siginti sentidu:
1.      Debe ser un pirioridadi nasional promoson y valorizason prugresivu di língua matérnu, através di más invistigason, di más ensinu, di más utilizason formal na adiministrason, na komunikason sosial, na literatura;
2.      Entidadis konpitenti, en matéria di pulítika di edukason, debe  promove un sériu diagnóstiku sobri difikuldadis di majistériu, na un kontestu di diglosia, y stabilise un pulítika di ensinu y valorizason di língua matérnu a kurtu, médiu y longu prazus;
  1. Projétu di ofisializason di língua matérnu, ladu-ladu ku purtugês, debe ser enkaradu komu izijénsia pa konstruson di un paridadi prugresivu y komu rakonhisimentu di papel fundamental di língua matérnu na konfigurason di identidadi di povu kabuverdianu;
  2. Sima na kazu di Prémiu Pedro Cardoso, instituídu pa promove kriason literáriu na LKV, debe stimuladu, tanbe, invistigadoris ku  projétus di mestradu y di dotoramentu, através di atribuison di bólsas di studu na ária di studus linguístiku y di didátika sobri LKV;
5.      Preofesoris-studantis na Mestradu di Kriolístika y Língua Kabuverdianu debe distribuídu un tenpu letivu mínimu pa es pode ten más disponibilidadi di invistigason, ku konpromisu di es skodje tema di disertason ki ta bai na linha di nissisidadi di Ministériu di Edukason;

6.      Pa alén di Prémiu Pedro Cardoso, na área di literatura, ta sérba bon kriason di un otu prémiu na ária di jornalismu pa galârdua más y midjór krónika na kriolu, más y midjór reportájen, más y midjór uzu na artigus, entrevistas y notisiárius;

7.      Ta sérba bon ki studiózus, invistigadoris, profesoris, skritoris, jornalistas y utilizadoris di língua matérnu, na aspétu formal, reúni, a vólta di un méza-rodondu, pa es fase  balansu di kaminhu andadu, di Indipendénsia ti gósi, en matéria di afirmason y valorizason di língua matérnu, y pa es trasa perspetiva di es mesmu afirmason y valorizason, ku realismu, ku pragmatismu, ku patriotismu y ku bazi sientífiku;

8.      Na  prusésu di padronizason, debe dadu spesial atenson pa  Eixu Nórti, en konfluénsia; y pa Eixu Sul, en konfluénsia.  Konfluénsia Nórti-Sul, ô autonomizason Nórti-Nórti y Sul-Sul, debe ser razultadu   di akonselhamentu di kes dôs purmeru konfluénsia ki, na un purmeru momentu, debe funsiona komu un spasu pilotu;

9. Kriason di un Strutura Interdisiplinar y Interministerial (Edukason, Kultura y Ensinu Supirior) ku inkunbénsia di:
·        Realizason di un diagnóstiku profundu y abranjenti di situason linguístiku na Kabuverdi;
·        Studu di inplikasons kultural, pedagójiku, sientífiku  y ikonómiku di ofisializason di kabuverdianu;
    • Aprofundamentu y sigimentu di kistons ligadu ku instrumentalizason y padronizason di kabuverdianu, na un kontestu di variedadis, variantis y subvariantis diakróniku, diatópiku y diastrátiku.                                                                 

10.      Finalmenti, é bon ki relasionamentu entri purtugês y kabuverdianu ser saudável y konplementar; Y ki purtugês ki dja é lingua di nos kotiadinu formal, konkista más spasu di nos informalidadi; y ki kabuverdianu, k’é lingua di nos informalidadi anbiental,  konkista más spasu di nos kotidianu formal.

Dja N fla, é si própi! 

Sem comentários:

Enviar um comentário